ENPA toetas Vene delegatsiooni õiguste taastamist
Täiendatud kell 4.32

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungisaal organisatsiooni Strasbourg'is asuvas peakorteris.

FOTO: VINCENT KESSLER/REUTERS/Scanpix

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) hääletas teisipäeval Venemaa delegatsiooni õiguste taastamise poolt viis aastat pärast seda, kui need Krimmi annekteerimise tõttu ära võeti. 

Hoolimata Ukraina, Balti riikide, Poola ja Suurbritannia tugevast vastuseisust toetasid Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki esindavad 118 parlamendisaadikut Venemaale loa andmist saata assambleele delegatsioon, millel lubatakse osaleda kolmapäeval ENi uue peasekretäri valimisel.

Vastasleer on hoiatanud, et Venemaa õiguste taastamine oleks esimene mõra riigile Ukraina-vastase agressiooni eest kehtestatud sanktsioonide režiimis. 

Venemaa hääleõiguse taastamisele hääletas vastu 68 ENPA liiget ja kümme jäi erapooletuks. Vastu hääletasid teiste seas kõik kolm Eesti delegaati – Eerik-Niiles Kross, Indrek Saar ja Raivo Tamm. 

ENPA otsustas, et selle liikmete «õigusi assambleel ja teistes organisatsiooni organites hääletada, võtta sõna ja olla esindatud ei peatata ega võeta oma volituste vaidlustamise või uuesti läbi vaatamise kontekstis tagasi».  

ENPA teatas Belgia delegaadi Petra de Sutteri raportile tuginevas resolutsioonis, et see selgitus assamblee reeglite kohta on mõeldud «tagama liikmesriikide õiguse ja kohustuse austamist olla esindatud ja osaleda mõlemas Euroopa Nõukogu statuudijärgses organis».

EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml ei ole protestiks selle vastu alates 2017. aastast tasunud 33 miljoni euro suurust aastast liikmemaksu. 

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht neile, kes Vene kohtusüsteemi ei usalda.

Prantsuse Euroopa asjade riigisekretär Amélie de Montchalin ütles esmaspäeval, et «oleks ohtlik jätta miljonid kodanikud ilma ligipääsust organitele, mis kaitsevad nende õigusi». 

Ukraina ENPA delegatsiooni juhi Volodõmõr Arievi sõnul saadab assamblee otsus «väga halva sõnumi: tehke mis tahate, annekteerige teise riigi territooriumi, tapke seal inimesi ja teile jääb ikkagi kõik alles». 

Mais võttis EN vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega ENPA töös. 

Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst. Deklaratsiooni vastu hääletasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia.

Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPAs sisuliselt ei taastanud, vaid selle sammu pidi astuma parlamentaarne assamblee ise. 

Alates 2009. aastast ENi peasekretärina tegutseva norralase Thorbjørn Jaglandi teine ametiaeg saab läbi oktoobris. 

Peasekretäriks pürgib kaks kandidaati: Belgia asepeaminister ja välisminister Didier Reynders ja Horvaatia välis- ja Euroopa asjade minister Marija Pejčinović Burić. 

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.

Tagasi üles