Küsitlus: enamik soovib tasakaalus riigieelarvet

Riigieelarve üleandmine. FOTO:SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA

FOTO: Sander Ilvest

Suur osa eestimaalastest leiab, et tasakaalus riigieelarve peaks olema valitsejate eesmärk, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldab uuringufirma Norstat Eesti AS iga nädal 1000 Eesti kodaniku seas ühe küsitluse erakondliku eelistuse teemal. Viimases küsitluses, mis tehti 4.–11. juunini, paluti inimesel vastata veel lisaküsimustele teaduse rahastamise ning riigi eelarvestrateegia teemal. 

30. mail valitsuse heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 näeb ette, et sellel ja järgmisel aastal on eelarve struktuurses puudujäägis ning jõuab tasakaalu 2021. aastal. Samas lepiti ka kokku, et nelja aastaga suunatakse teadus- ja arendustegevusse 150 miljonit eurot lisaraha, kuid saavutamata jääb eesmärk tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini SKTst. Kuna üheprotsendise eesmärgi saavutamine teaduse rahastamise puhul tähendaks veelgi suuremat riigieelarve puudujääki, küsiti inimestelt, kuivõrd vastuvõetav see neile oleks ning kui oluline eesmärk on tasakaalus eelarve üldiselt.  

Riigieelarve tasakaalu teemal esitati küsimus: «Riigi eelarvestrateegia kohaselt on riigieelarve sellel ja järgmisel aastal puudujäägis ning jõuab tasakaalu 2021. aastal. Kas Teie arvates peab tasakaalus riigieelarve olema valitsuse eesmärgiks?» 79 protsenti vastas sellele küsimusele «jah» või «pigem jah», 12 protsenti «pigem ei» või «ei» ning kaheksa protsenti ei osanud oma seisukohta öelda.

Teaduse rahastamise teemal paluti inimestel öelda: «Kas teaduse rahastamist peaks tõstma ühe protsendini SKTst isegi siis, kui see suurendab riigieelarve puudujääki?» 66 protsenti vastas sellele küsimusele «jah» või «pigem jah», 20 protsenti «pigem ei» või «ei» ning 14 protsenti ei osanud oma seisukohta öelda. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Tagasi üles