Kolm kaigast globaalse soojenemise vastase võitluse kodaratesse

Kliima- ja keskkonnaaktivistide grupp Ende Gelände Saksamaal Garzweileri pruunsöekaevanduses protestimas.

FOTO: INA FASSBENDER / AFP / Scanpix

Saksamaal toimunud koosolekul protestis Saudi Araabia Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raporti vastu, mis soovitab süsihappegaasi heitkoguseid hulgaliselt vähendada. Teiseks pole Euroopa Liit senimaani jõudnud kokkuleppele nullheitgaaside tähtajas. Kolmandaks on Jaapan hiljem sel nädalal toimuvaks G20 kohtumiseks globaalse soojenemise probleeme päevakorras vähendanud.

Möödunud detsembris toimus Poolas, Katowice linnas ÜRO kliimamuutuste konverents (COP24). Kohtumist saatis vastuolu, kui Saudi Araabia, USA, Kuveit ja Venemaa väljendasid vastumeelt IPCC raporti 1,5 kraadile.

Raport näitas, et sellel sajandil temperatuuritõusu 1,5 kraadi piires hoidmine tooks kaasa suure kasuteguri võrreldes kahe või enam kraadi võrra soojeneva maailmaga.

Lisaks näitas uuring, et temperatuuri tõusu maailmas on võimalik ka alla 1,5 kraadi hoida, kui piirata 2030. aastaks suurel määral heitgaaside tootmist.

Enamiku riikide meelepahaks tähendas nelja fossiilkütuseid tootva riigi vastuhääl seda, et teaduslikku uuringut ei võetud läbirääkimistel arvesse.

Sõda 1,5 kraadi raporti üle kandus Katowice linnast ka Saksamaale, Bonni linnas toimunud koosolekule. Tavaliselt tegeletakse sellel keset aastat toimuval kohtumisel tehniliste küsimustega, kuid sel korral tõstatati uuesti IPCC raporti küsimus.

Bonni koosolekul osalenu ütles, et kokkuvõtlikult tooks sammud globaalse soojenemise vastu kaasa tugeva pahameele fossiilkütuseid tootvatelt riikidelt.

Saudi Araabia tõi välja auke raportis, mille tõttu ei saaks nende sõnul raportit riiklikult või rahvusvaheliselt rakendada.

«Me teame, et on mõningaid, kes on kompromisside vastu ja kes üritavad probleemi alaväärtustada. Nad saavad aru, et peaksid tegema suuri muudatusi, mis ei teeks neid kuigi õnnelikuks,» ütles Väikeste Saareriikide Liidu pealäbirääkija Carlos Fuller.

«Raport näitab, kui oluline on pürgida 1,5 kraadi eesmärgi poole ja et see eesmärk on veel võimalik. Peab käituma kiirelt ja jõuliselt,» ütles Globaalse Kliima ja Tervise Liidu doktor Jeni Miller.

«Uuringu tellis ÜRO ehk need riigid ise. Uuringu tagasilükkamine tähendab teaduse tagasilükkamist. Ja kui sa ei aktsepteeri teadust, siis ei saa selle probleemiga edasi liikuda,» lisas ta.

Kasvav mure on ka Euroopa Liidu võimetusega jõuda kokkuleppeni 2050. aastaks süsinikdioksiidi heitgaaside tootmine nulli viia.

Vaatamata hiljuti toetust avaldanud Saksamaale on neli riiki (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Eesti) plaani vastu. See on põhjustanud segadust ÜROs.

ÜRO peasekretär António Guterres on septembriks kokku kutsunud erikoosoleku kliimamuutuste arutamiseks. New Yorgis toimuva koosoleku eesmärk on veenda riike heitgaaside tootmist vähendama.

Tagasi üles