Ida-Virumaa maa-alustes kaevanduskäikudes tantsitakse täna õhtul kaevurite tantsu
Lisatud galerii

Eile õhtul pärast jazzlaulupidu Narva kolledžisse ööbima jäänud XXVII laulu- ja XX tantsupeo «Minu arm» tuli marssis täna hommikul laulu ja puhkpillimängu saatel rongkäiguga Narva sadamasse laevale ning sõitis mööda jõge Narva-Jõesuu vastvalminud mereväravasse. Õhtuks laskub tuli Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi maa-alustesse käikudesse talvise tuhamägede tantsupeo radadele, kus tantsitakse kaevurite tantsu. Homme jätab tuli teekonda Lääne-Virumaal. 

Edasi liikus tuli Sillamäe promenaadile, kus kõndis trummitüdrukute saatel promenaadi trepist üles kultuurikeskuse juurde. Toimus pidulik peotule jagamine ja tervituskontsert Sillamäe lauljatelt ja tantsijatelt. Voka rahvamaja juures tervitasid tuld rahvatantsijad, kõlas lõõtsamuusika ning esinesid Reeni Painik ja Riho Breivel. Seejärel saadeti tuli laulu ja tantsuga Ida-Virumaa suurimasse peopaika Toila laululavale, kus peeti väike laulupidu.

Kohtla-Järve kultuurikeskuses tervitasid tuld kohalik linnaorkester ning tule auks tantsisid rahvamuusikud ja ansambli Virulane tantsijad. Sõna võttis ka ERRi Lastejaama ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud joonistusvõistluse «Laulupidu 2069» võitja Ida-Virumaa Ahtme gümnaasiumi õpilaneIgor Zolin. 

Õhtul tervitatakse tuld Kohtla-Nõmmel tantsujuhi Urve Kilgi tänupingi juures, kus esinevad tantsuõpetaja õpilased. Seejärel valmistub peotuli rongkäiguks tänaseks tegevuse lõpetanud talvise tuhamägede tantsupeo radadel. Neid pidusid on XXVII laulu- ja XX tantsupeo Ida-Virumaa kuraatori Erika Kõllo sõnul tähistatud aktiivselt viimased 13 aastat.

«Talvine tuhamägede tantsupidu oli Kohtla-Nõmmel populaarne ja eksootiline pidu, kus tantsiti tuntud rahvatantse ja mängiti traditsiooniks kujunenud rahvalikke tantsumänge,» meenutas Kõllo. Ta lisas, et tantsu löödi maa-alustes kaevanduskäikudes, aheraine mägedes ja muuseumi talvekeskuse lumistel radadel.

Kuigi Kõllo sõnul oli aastate jooksul tuhamägede tantsupeost kujunenud välja unikaalne traditsioon, lõpeb siiski iga pidu ükskord ära. «Pidu tuligi ära lõpetada sel hetkel, kui see hakkas näitama langusmärke, ent oli veel tulihingelisi peole tahtjaid,» ütles Kõllo. 

Peotuli teeb kummarduse ajalooks saanud tuhamägede talvisele tantsupeole, käies läbi tantsupeo raja, külastades maa-aluseid kaevanduskäike, kus tantsitakse kaevurite Kaerajaani maa-aluses muuseumis. Sealt liigub tuli Hiiemäele, kus paigaldatakse tänupink kivivanale Enn Käissile.

«Enn Käiss on tuntud kui suur kivide koguja ning kivihiie peremees. Kaevanduspargi vana aherainemäe otsas asubki hingestatud kivihiis – tegemist on ohvripaigaga, mille loomine oli ajendatud muistsest maausust. Sinna oli külalistel kombeks viia oma kodukohast kaasa toodud kivitükike, millega avaldati tänulikkust kõigile neile kaevuritele, kelle töö ja vaevaga on elekter Eesti kodudesse jõudnud,» rääkis Kõllo.

«Nüüd me asetamegi kivihiie peremehe auks kivipingi – suurtest uhketest paekivitükkidest, et oleks peremehe vääriline,» rõõmustas Kõllo. Tule liikumist mäel ilmestavad muusiku Reigo Ahvena trummihelid, millele järgneb suvesimman ansambliga Untsakad.

Tuli jääb ööbima kaevandusmuuseumi torni ning homme hommikul peatub Kiviõli rahvamaja õuel, kuhu on paigaldatud mälestuspingid koorijuht Eino Nurgale ja Olav Raiele. Ida-Virumaa annab peotule üle Lääne-Virumaale Uljastel emakeelepäeva isa Meinhard Laksile paigaldatud mälestuskivi juures. Esinevad lauljad ja tantsijad ning austatakse emakeelepäeva ellukutsujaid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles