Väino Linde: Pärnu sõprusest, mürast ja puhtusest

Pärnus enne pingile istumist on mõistlik see kaasa võetud lapiga üle käia, et mitte riideid rikkuda. Foto: Urmas Luik

See võiks olla mnemoturniiri küsimus: mis ühendab selle aasta juunist USA Ocean Cityt ja Portsmouthi Hiina Qingdao linnaga? Õige vastus on Pärnu. Võttis ju suvepealinna volikogu äsja vastu otsuse, et meie niigi pikka sõpruslinnade nimestikku lisatakse üks linn Hiinast. Asja erilist kasu ei osanud küsimust linnavolinikele tutvustav abilinnapea näha, välja arvatud see, et linnade esindusdelegatsioon võib nüüd ametlikult üksteise juures võõrusel käia.

Juba kevadel esitasid volikogu opositsiooni esindajad eelnõu, et linnas tasuks mõelda tänavate pesemisele peale nende harjaautodega tolmutamise. Linnavalitsus selgitas, et tegelikult peavad puhastusautod praegugi vett teede niisutamiseks kasutama, aga vahel pidavat kahjuks juhtuma, et veepaak on tühjaks saanud või sohver unustanud kraani avada.

See mõne kuu tagune lugu meenus mulle miskipärast jaanipäeva aegu. Kesklinnas jalutades ei leidunud mitte ühtegi pinki, kuhu saanuks üleriideid määrimata rahulikult ja mõnuga istuda. No jah, Jüri Tuulikul on terve jutustuste kogu pealkirjaga “Linnusita”, aga kelle ülesanne on, et Pärnu avalikus ruumis sellega suuri probleeme poleks, ei tea.