Titaanide heitlus: USA demokraatide debati teisel päeval astuvad lavale Biden ja Sanders

(Vasakult - Paremale, Ülevalt alates) Michael Bennet, Joe Biden, Pete Buttigieg, Kirsten Gillibrand, Kamala Harris, John Hickenlooper, Bernie Sanders, Eric Swalwell, Marianne Williamson ja Andrew Yang.

FOTO: EVA CLAIRE HAMBACH / AFP / Scanpix

USA demokraatide debatt jätkub homme varahommikul, kui lavale astuvad favoriidid Joe Biden ja Bernie Sanders.

Endine asepresident Biden üritab kaitsta oma favoriidi staatust. Ta on senimaani nautinud 2020. aasta presidendivalimiste arvamusküsitlustes juhtpositsiooni. Vermonti osariigi senaator Sanders on senimaani püsinud teisel kohal ning üritab debatiga kampaaniale uut hoogu anda.

Ei Bidenit ega Sandersit ei mainitud eile üllatavalt tulises avadebatis, kus kümme demokraati vaidlesid tervishoiu ja piiri küsimustes, kuid nõustusid, et on aeg Trump Valgest Majast eemaldada.

Biden ja Sanders jagavad lava kaheksa presidendiks püüdleva demokraadiga. Nende hulgas näiteks Indiana osariigis asuva South Bendi linnapea Pete Buttigieg ja California osariigi senaator Kamala Harris ning senaatorid Michael Bennet ja Kristen Gillibrand, endine Colorado kuberner John Hickenlooper, esindajatekoja liige Eric Swalwell, eneseabi guru Marianne Williamson ja ettevõtja Andrew Yang. Viimase kuue toetus langeb alla ühe protsendi riiklikes arvamusküsitlustes.

Kindlasti on suurima tähelepanu all Biden ja Sanders. Oma kampaania vältel ei ole Sanders Bideni vastu hoope pehmendanud. Teadatuntud «demokraatlik sotsialist» Sanders on rünnanud tagasihoidlikumat Bidenit, sest viimane tunnistas, et tegi ammu senatis koostööd segregatsioonipoliitika pooldajatega.

Demokraatia Ameerikale on progressiivne esindusgrupp, mis toetas Sandersit tema 2016. aasta presidendikampaanial. Grupp avaldas debatieelses memos: «Debatt annab Sandersile võimaluse tõestada, et tema on parim progressiivne valik astumaks vastu Donald Trumpile ja teistele demokraatidele, nende hulgas Joe Bidenile.»

Kongressi ja senati kandidaatidega töötanud demokraatide strateegi Brad Bannoni sõnul ei pruugi Bideni ründamine Sandersi kampaaniat aidata.

«Kui Biden libiseb, siis aitab see tasakaalukamaid kandidaate. Sandersi suurem mure on Elizabeth Warren,» selgitas ta.

Eile demokraatide debatil osalenud senaator Elizabeth Warren.

FOTO: Wilfredo Lee / AP / Scanpix

Eilsel debatil osalenud Massachusettsi osariigi senaator Warren on tasapisi arvamusküsitlustes Sandersile üha lähemale tõusnud. Ta oli hiljutises küsitluses progressiivse MoveOn grupi esimene valik. Sanders oli teine.

«Warren imeb Bernie kampaaniast hapniku. Ta võtab muudkui enam progressiivseid hääletajaid Bernie'lt endale,» ütles Bannon. Sanders võib homme keskenduda hoopis oma progressiivse poliitiku maine poleerimisele.

Bideni jaoks on homne debatt võimalus oma kampaaniat siluda. Bideni kampaania algas mõne apsakaga, kui ta ei suutnud võtta kindlat positsiooni USA abordiseaduse suhtes ning, kui tuli avalikuks, et Biden oli kunagi segregatsioonipoliitika pooldajatega koostööd teinud.

Nagu ta ka senini on teinud, keskendub Biden ilmselt iseenda kaitsmisele ning praegusele presidendile Donald Trumpile.

Sujuvat kampaaniaalgust nautinud Buttigieg jätab debatile tulles South Bendi maha kriisi. Varem sel kuul tappis valge politseinik mustanahalise mehe, mis tekitas kohalikes pahameelt.

Harrise kampaania ei ole veel jalgu alla saanud, nagu mitmed analüütikud ennustasid. Debatt on Harrise võimalus kampaania taaskäivitada. Avalikus esinemises kogenud kunagine prokurör ja California kohtuminister Harris omab tugevat positsiooni.

Harris võib rünnata Bidenit. Ta on varem kritiseerinud Bideni poolehoidu 1994. aasta kuritegevusseadusele, mis viis mustanahaliste massiliste vangistusteni. Juhul, kui Biden presidendivalimised võidab, saab asepresidendiks ilmset Harris, ehk teine võimalus on, et Harris ründab Buttigiegi, et tema kandidatuuri õõnestada.

Biden (76) ja Sanders (77) loovad tugeva kontrasti teiste kandidaatidega. Buttigieg on 37-aastane, Gillibrand 52-aastane ning Harris 54-aastane. Üks viiest võib esindada USA demokraatliku partei tulevikku.

Kaks tundi kestvast debatist võtab osa kümme demokraati, igal kandidaadil on ainult 60 sekundit, et vastata küsimusele ja 30 sekundit, et formuleerida jätk. See tähendab, et iga vastus on kriitiline.

Tagasi üles