Putin kutsus Trumpi 9. mai pidustustele

Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA riigipea Donald Trumpi kohtumine. Foto: Sputnik / Reuters / Scanpix

USA president Donald Trump ülistas täna Osakas G20 tippkohtumise kõrvalt peetud kahepoolsel kohtumisel väga häid suhteid Vene presidendi Vladimir Putiniga. Putin omalt poolt kutsus USA presidendi 9. mai pidustusi vaatama.

«On suur au olla koos president Putiniga,» lausus kohtumise algul Trump, kes pidas Vene presidendiga viimati silmast silma läbirääkimisi eelmise aasta juulis Helsingis. «Meie suhted on väga-väga head.»

«Ärge sekkuge valimistesse,» märkis USA president naljatlevalt Vene ametivennale pärast Ühendriikide ajakirjaniku küsimust, kas ta edastab Putinile 2020. aasta presidendivalimisi silmas pidades hoiatuse.

Venemaa esitas Trumpile kutse osaleda 2020. aasta 9. mail Moskvas Suure Isamaasõja lõpu 75. aasta pidustustel, ütles Putini välisnõunik Juri Ušakov. «USA presidendi vastus oli väga positiivne,» lisas ta. 

Putini ja Trumpi kohtumine kestis peaaegu poolteist tundi.

Valge Maja teatel arutasid presidendid Iraani, Süüriat, Ukrainat, Venezuelat, kahepoolseid suhteid ja uut relvastuskontrolli mudelit, mis hõlmaks ka Hiinat. 

USA ja Venemaa on teatanud, et lahkuvad keskmaa tuumajõudude (INF) lepingust, süüdistades teineteist selle rikkumises. Lepingu ülesütlemine peaks jõustuma augusti algul. 

USA ja Venemaa on alustanud esialgseid arutelusid 2021. aasta veebruaris aeguva strateegilise tuumarelvastuse lepingu (START III) pikendamise üle. 

Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.

Vladimir Putin ja Donald Trump. Foto: Ilija Pitalev / Sputnik / Scanpix

Trumpi ja Putini kauaoodatud kohtumist varjutavad märtsis lõpule jõudnud, kuid Ühendriikides endiselt päevakajaline eriprokurör Robert Muelleri juurdlus Venemaa sekkumise suhtes USA 2016. aasta presidendivalimistesse ning Helsingi kohtumise järel USAs puhkenud poleemika. 

Mueller tõi 22 kuud kestnud juurdluse raportis välja Venemaa süstemaatilise sekkumise USA valimistesse ning häirivalt suure arvu kontakte Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa vahel enne valimisi.

Lisaks tõi eriprokurör välja vähemalt kümme episoodi võimaliku õigusemõistmise takistamise uurimisliinis sellest, kuidas Trump püüdis tema uurimist pärssida või oma kontrolli alla saada.

Eriprokurör Trumpi siiski otseselt milleski ei süüdistanud, kuid ütles, et ei ole presidenti ka õigeks mõistnud. Muelleri hinnangul on Trumpi tegevusele hinnangu andmine ja võimalik vastutusele võtmine Kongressi kätes. 

Trump ja tema liitlased on kuulutanud pärast juurdluse lõppu, et Mueller mõistis ta täielikult õigeks. 

Helsingi kohtumise järgsel ühisel pressikonverentsil Vene riigipeaga keeldus USA president Venemaa valimistesse sekkumist kritiseerimast ja näis aktsepteerivat Putini kinnitust, et Moskva ei olnud asjaga seotud, kuigi Ühendriikide luurekogukonna hinnangul on selle kohta olemas veenvad tõendid.  

Kolmapäeval ütles Trump eelseisvast kohtumisest rääkides ajakirjanikele, et tal saab olema Putiniga väga hea vestlus. 

«See, mis ma talle ütlen, pole teie asi,» sõnas Trump.