India veevarud on kokku kuivamas (6)
/nginx/o/2019/06/28/12307395t1h815c.jpg)
Umbes 100 miljonit inimest üle kogu India võib peatselt jääda puhta veeta. Järgmiseks aastaks prognoositakse, et 21 suuremat linna jäävad põhjaveeta.
Aastate vältel vaikselt kokku kuivanud põhjavesi moodustab 40 protsenti riigi veevarudest. Alternatiivsed veevarud on samuti otsa saamas – veetase on alla normi umbes kahes kolmandikus India veehoidlatest, teatas riiklik veeamet juunis.
Peaminister Narendra Modi asutas hiljuti Jal Shakti (veevarude majandamise) ministeeriumi ja kordas oma valimislubadust tuua igasse kodusse 2024. aastaks puhas vesi.
Kuid paljud kardavad, et sellest ei piisa. ÜRO inimõiguste uuringu andmetel liigub maailm kiiresti «kliima apartheidi» suunas, kus ainult jõukad suudavad soetada vett ja toitu.
Mõningates India piirkondades on kriis juba alanud. Neli veehoidlat, mis India suuruselt kuuendat linna Chennaid varustavad, on peaaegu kokku kuivanud.
Sadu tuhandeid inimesi ootab iga päev riigi veeautode juures järjekorras, et täita oma anumaid. Koolid ning haiglad on tõsises hädas. Inimesed on sunnitud nõude pesemiseks kasutama räpast vett, et säästa joogi ja söögi tarvis seda vähekest, mis neil on.
See on eelvaade India tulevikku. India mõttekoja NITI Aayogi uuringu andmetel kannatab üle maailma juba 600 miljonit inimest veepuuduse all ja 200 000 sureb iga aasta veepuuduse või räpase vee tarbimise tõttu.
Veepuudusega kaasneb veel hulga teisi probleeme. Toidupuudus, kuumalained, haigused ja konfliktid vee üle on vaid mõned võimalikud mured.
ÜRO prognoosib, et India populatsioon kasvab vähem kui kümne aastaga suuremaks kui Hiina populatsioon ning 2050. aastaks on India rahvastik karvanud 416 miljoni elaniku võrra.
Aastaid kestnud kiire linnastumine ning kehv infrastruktuuri planeerimine tähendavad, et enamik linnu ei tule rahvastiku kasvuga toime. ÜRO uuringu andmetel ületab veenõudlus 2030. aastaks kahekordselt saadavaid veevarusid.
«Pärast 1990. aastat on India linnad väga kiiresti kasvanud. Kasv toimus ressursse arvesse võtmata,» rääkis maailma ressurside ameti India vee programmi juht Samrat Basak.
Lisaks pole Indias piisavalt vee taaskasutussüsteeme – vihmavee kogumissüsteeme, vee taaskasutusjaamasid ja puhastusjaamasid.
Näiteks Bengaluru ja Hyderabadi linnades on vesi juba ammu kraanidest otsa saanud ning inimesed saavad oma vee valitsuse veeautodelt. Tekkinud on ka veemaffia, mis otsustab, kes ja mis hinna eest saab vett.
Üks korterelamu Chennai linnas Kilpauki naabruskonnas maksab 15 000 India ruupiat (190 eurot) iga päev kolme 24 000-liitrise veetünni eest. Vaesemad pered sellist luksust omale lubada ei saa.
«Kriis ei mõjuta kõiki ühtemoodi. Need, kes maksta suudavad, tulevad ikka toime,» ütles MTÜ WaterAid India juht VK Madhavan.
Vee säästmisega tegeleva MTÜ FORCE asutaja ja juhi Jyoti Sharma sõnul elab vähemalt 60 protsenti linnaelanikest mitteametlikes agulites, mida valitsus ei kontrolli. Need madala sissetulekuga perekonnad sõltuvad kõige rohkem põhjaveest.
Madhavani sõnul on valitsuse uue veevarude majandamise ministeeriumi näol veel lootust, et vesi päris täielikult otsa ei saa. «Aga me ei suuda elada vaid lootuse toel,» rääkis ta. Isegi kui vesi otsa ei lõppe, langeb elu kvaliteet Indias märgatavalt.
Kui puhas vesi otsa saab, ei ole inimestel muud võimalust kui tarbida musta vett, rääkis Madhavan. Haigused hakkavad kiiremini levima ning suremus tõuseb.
Madhavan lisas, et veepuudus tähendab ka seda, et noored tüdrukud langevad koolidest välja, sest nende ülesandeks saab perele vett muretseda. Kriisi süvenedes võib oodata massilist migratsiooni suurtematesse linnadesse, mis juba praegu populatsiooniga toime ei tule.
Ekspertide sõnul on Indial kriisi vältimiseks viis aastat aega, et muudatusi ellu viia.