Juhtkiri: proosit – tahtsime parimat, aga... (16)
1. juuli 2019, 00:01
Eestis langes täna õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäär 25 protsenti. Poest saab nüüd õllepudeli vähemalt kümme senti, viinapudeli aga poolteist eurot odavalt kätte. Igatahes nii on suuremad poeketid lubanud.
Valitsuserakondade algatatud seadusemuudatuse eesmärk on ohjeldada piirikaubandust. Postimehe kolumnist Erik Aru kirjutab tänases lehes, et meie ostud piirilt on möödunud aastal toonud Läti riigile ligi 40 miljonit eurot tulu. Aktsiisilangetusega loodetakse, et eestlased hakkavad vähem Lätis viina ja õlle järel käima ja miljonite voolamine lõunanaabrite riigieelarvesse lõpeb.
Tuleb tõdeda, et praeguses valitsuses on aktsiisilangetus seni ainuke konkreetne asi, milles suudeti kokku leppida ja mis ära tehti. Odavam õllepudel poeriiulil rõõmustab kahtlemata ka paljusid valijaid. Samas ei tea tegelikult mitte keegi, kas aktsiisilangetus saavutab soovitud eesmärgi.
Läti poliitikud on juba teatanud, et nemadki kavatsevad lähiajal alkoholiaktsiisi langetada. Eestile tähendab see ilmselt, et piirikaubandus ikkagi ei vähene, riik teenib aga õllepurgi või viinapudeli pealt endisest vähem.
Raske on ka öelda, kas odavam alkohol toob Eestisse tagasi sama palju Soome turiste, kui siin varem käis. Peale odava alkoholi on meie põhjanaabreid ju alati siia meelitanud ka odavad teenused – näiteks Tallinna juuksuri- ja ilusalongid. Nende hinnad on aga kasvava palgasurve tõttu viimasel ajal tõusnud ning madalam alkoholiaktsiis ei pane juukselõikust odavamalt pakkuma.
Alkoholiaktsiisi langetamisest rääkides ei saa üle ega ümber ka kõige tähtsamast – mõjust inimeste tervisele. Eestis juuakse alkoholi endiselt palju. Eelmisel, 2018. aastal aastal langes tarbimine viimase kümne aasta madalaimale tasemele – 10,1 liitrit täiskasvanu kohta. Seda on kaks protsenti vähem kui aasta varem. Võib arvata, et aktsiisi ja alkoholi hinna langedes see jälle kasvab.
Öeldakse, et halb plaan on parem plaani puudumisest, kuid ilmselt oleks pidanud enne aktsiiside kallale minemist asja hoolikamalt kaaluma.
Praeguse alkoholiaktsiisi langetamise tervisemõju ei ole hinnatud. Kui näiteks Soome valitsus otsustas 2004. aastal piirkaubanduse ohjeldamiseks alkoholiaktsiisi märgatavalt langetada, suurenes alkoholitarbimine aga 12 protsenti ja sellest tingitud surmade arv kasvas kolme aastaga kolmandiku võrra. Rootsis, kus aktsiisimäära ei muudetud, tervisekahju ei kasvanud.
Öeldakse, et halb plaan on parem plaani puudumisest, kuid ilmselt oleks pidanud enne aktsiiside kallale minemist asja hoolikamalt kaaluma. Praeguse sammu ettearvamatust on tunnistanud ka rahandusminister Martin Helme ise.
Isegi kui eelmine valitsus seda välja ei öelnud, saadi ilmselt aru, et aktsiisi poleks pidanud nii järsult tõstma. Paraku kehtib sama langetamise kohta. Mistõttu võib ka praegune valitsus ühel hetkel oma viga tunnistada ja tõdeda: «Tahtsime parimat, aga välja kukkus nii nagu alati.» Iseasi muidugi, kas säärane ülestunnistus ka avalikult kõlab. Eesti praktikat arvestades võib eeldada, et pigem mitte.