Repsi hinnangul puudub Eestil vajadus arutada ENPAst lahkumise üle

Mailis Reps.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Eesti lahkumine Euroopa Nõukogu Parlamentaarsest Assambleest (ENPA) mõjuks meie riigi arengule halvasti, leiab haridus- ja teadusminister, endine Eesti esindaja ENPAs Mailis Reps (Keskerakond).

«Olen olnud enam kui 10 aastat ENPAs Eesti esindaja. Tegemist on organisatsiooniga, kuhu kuuluvad ka Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid,» ütles Reps pressiteate teel. Tema sõnul on ENPA-l globaalselt oluline roll. «Kaitsta inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat,» loetles Reps organisatsiooni ülesandeid.

Reps tõi välja, et just ENPA aitas endistel nõukogude riikidel, sh Eestil, võtta kasutusele demokraatlik riigikord. «Julgen öelda, et tänu ENPA toele on Eesti niivõrd arenenud riik,» märkis ta.

«Kui ajaloos tagasi minna, siis ENPA tegeles inimõiguste eest seismisega ja Euroopa Liit (EL) majandusküsimustega. Tänaseks päevaks on Euroopa Liidul rohkem ülesandeid, kuid seni seisab EPNA enam kui 820 miljoni inimese eest,» lisas Reps ja tõi välja organisatsiooni kolm tema sõnul kriitiliselt vajalikku funktsiooni:

  • ENPA juurde kuulub inimõiguste kohus, kuhu saavad pöörduda ka üksikisikud, sh Eesti kodanikud. Ajalooliselt on eriti olulised olnud Venemaa ja Türgi vähemusgruppide õiguste eest seisvad kaasused.
     
  • ENPA monitoorib riike, mis vajavad abi demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste seismisel. Monitooringu käigus koostatakse raporteid, mis võetakse tegevuste ja otsuste aluseks (nt kas konkreetne riik võtta ELi liikmeks või mitte). Ka Eesti kuulus nende monitooritavate riikide hulka, enne kui meid võeti ELi liikmeks.
     
  • ENPAst saab abi õiguslike reformide läbiviimisel. Selle käigus saadakse sõltumatutelt valdkonna spetsialistidelt arvamus, kuidas konkreetne reform läbi viia võimalikult läbipaistvalt ja funktsionaalselt. Näiteks Eestit aidati kohtunike valimissüsteemi uuendamisel, Ukrainas aidatakse politseinikke koolitada.

Seetõttu leiab Reps, et igasugune arutelu ENPAst väljaastumise üle ei ole Eestile kui ELi liikmesriigile kuidagi põhjendatud. «ENPA katab Eesti jaoks mitmeid olulisi valdkondi. Me ei tohi ära anda oma häält ja positsiooni. See oleks Eesti riigi arengus tagurpidi käik,» sõnas ta.

Tagasi üles