Euroopa Parlamendi presidendiks sai Itaalia sotsiaaldemokraat (9)

Postimees
Copy
Euroopa Parlamendi uus president David-Maria Sassoli.
Euroopa Parlamendi uus president David-Maria Sassoli. Foto: Jean-Francois Badias / AP / Scanpix

Eile ametisse astunud eurosaadikud valisid täna Euroopa Parlamendi presidendiks itaallase David-Maria Sassoli.

Täna kell 9 (Eesti aja järgi kell 10) algas Prantsusmaal Strasbourgis hääletus Euroopa Parlamendi uue presidendi valimiseks. Valiku tegid salajasel hääletusel eile ametisse astunud europarlamendi 751 saadikut. 

Euroopa Parlamendi presidendiks saanud 63-aastane endine teleajakirjanik Sassoli kuulub europarlamendis sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D). Ta on europarlamendi liige alates 2009. aastast ja tema sõnul suudab Euroopa olla tugevam vaid parlamendiga, mis omab tähtsamat rolli. 

Sassoli saamine europarlamendi presidendiks on ootamatu, sest veel eile õhtul levisid kuuldused, et selle ametikoha peaks endale saama endine Bulgaaria peaminister ja Euroopa sotside liider Sergei Stanishev. 

Sassolist saab europarlamendi president järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks. Seejärel võtab kokkuleppe järgi ameti üle Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juht Manfred Weber.

Europarlamendi presidendi ametikoht püsib itaallase käes, sest ka praegune parlamendi president Antonio Tajani on pärit Itaaliast. 

Sassolist kui kaine pilguga intellektuaalist ei ole loota liitlast praegu Itaaliat valitsevale populistide ja paremäärmuslaste koalitsioonile.

Euroopa Parlamendi uus president David-Maria Sassoli.
Euroopa Parlamendi uus president David-Maria Sassoli. Foto: FREDERICK FLORIN / AFP / Scanpix

Sassoli sündis 30. mail 1956. aastal Firenzes, õppis pliitikateadust ning alustas seejärel tööd ajakirjanikuna. Ta läks 1992. aastal tööle riiklikku ringhäälingusse RAI ning ametiredelil edasi liikudes sai temast uudisteankruna tuttav nägu, kes igal õhtul miljonitele itaallastele televiisorist vastu vaatas. Hiljem sai ta RAI asedirektoriks.

2009. aastal astus Sassoli Demokraatlikku Parteisse (DP), mis oli äsja moodustatud endise Rooma linnapea Walter Veltroni vasakpoolsete ja vasaktsentristide liidust. Avalikus elus tuntud tegelasena valiti ta 400 000 häälega Euroopa Parlamenti.

Sassolist sai sotsiaaldemokraatide europarlamendi rühma juht ning ta tegi ka katse saada Rooma linnapeaks, kuid pidi Ignazio Marinole alla vanduma.

2014. aastal valiti ta europarlamenti tagasi ning temast sai parlamendi eelarve ja Vahemere poliitika asepresident. Ta on ka Sassoli-Dijksma Euroopa raudtee reformi autor.

«Ma ei ole ajakirjanikukarjääri täielikult hüljanud. Teen ikka veel aktiivselt koostööd mitmele päevalehele ja ajakirjale,» kirjutab Sassoli oma kodulehel.

Euroopa Parlamendi presidendi ametikohale kandideeris neli inimest - roheliste fraktsiooni kuuluv sakslanna Ska Keller, vasakpoolsete fraktsiooni GUE/NGL kuuluv hispaanlanna Sira Rego, sotsiaaldemokraadist itaallane David-Maria Sassoli ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni kuuluv tšehh Jan Zahradil, teatas Euroopa Parlament eile õhtul avaldatud pressiteates.

Esimeses voorus ei kogunud ükski kandidaat võiduks vajalikku absoluutset häälteenamust. Teises hääletusvoorus kogus David-Maria Sassoli 345 häält ja kogus sellega võiduks vajaliku häälteenamuse. 

Teisele kohale tuli 160 häälega Jan Zahradil ja kolmandale 119 häälega Ska Keller. 

Pärast europarlamendi presidendi ametisse valimist, hääletavad eurosaadikud ametisse ka 14 asepresidenti. 

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles