Vene allveelaeval hukkusid Peterburi väeosa mereväelased (1)
/nginx/o/2019/07/03/12322097t1ha5f7.jpg)
Vene allveeaparaadi õnnetuses hukkunud 14 mereväelast kuulusid Peterburis baseeruvasse sõjaväeossa ja suundusid oma viimaseks jäänud missioonile samast linnast, ütles Peterburi kuberneri kohusetäitja Aleksandr Beglov täna.
«Minu sügav kaastunne Barentsi merel surnud allveelaevnike peredele. Meeskond kuulus meie sõjaväeossa ja läks oma viimasele teekonnale Peterburist. Me ei unusta kunagi oma kangelasi,» ütles Beglov sotsiaalmeedias VKontakte.
Kreml ütles tänases avalduses, et täpseid detaile põlengu kohta avaldada ei ole võimalik, sest see paljastaks salastatud informatsiooni.
«Seda infot ei saa täielikult avalikustada,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. «See kuulub riigisaladuse kategooriasse.»
Esmaspäeval ühe Venemaa allveelaeva pardal puhkenud tulekahjus hukkus 14 mereväelast. Avalikkust teavitati juhtunust alles eile. President Vladimir Putinit teavitati Peskovi sõnul koheselt.
«On igati normaalne, et sellist infot ei avalikustata,» sõnas pressiesindaja.
Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul õnnestus osal allveeaparaadi meeskonnast tulekahjust eluga pääseda.
«14 meeskonna liiget hukkus, ülejäänud õnnestus päästa,» ütles Šoigu Severomorskis, avades allveeaparaadi õnnetuse põhjuste uurimise komisjoni istungit.
«Leidis aset suur tragöödia. Hukkusid meie seltsimehed, kaasteenijad. Laevastiku teaduslikus süvaveeaparaadis tekkis Venemaa territoriaalvetesse kuuluva Barentsi mere põhja kavajärgsete uuringute käigus tulekahju,» lisas kaitseminister.
Ametnikud pole allveelaeva kohta palju infot jaganud, aga Vene meedia andmeil on tegu Venemaa kõige salajasema allveelaevaga - tuumajõul liikuva alusega, mis on mõeldud eriti tundlike missioonide jaoks suurtes sügavustes.
Ajalehe Novaja Gazeta sõnul võis tegemist olla tuumajõul liikuva AS-12 Lošarikuga. See allveelaev on mõeldud uurimistöö läbiviimiseks, päästetöödeks ja sõjaväe erioperatsioonideks ning selle pardale mahub kuni 25 meeskonnaliiget.
Kuna allveelaeva pardal oli tulekahju puhkemise hetkel mitmeid kõrgeid sõjaväelasi, võib uudisteagentuuri AFP teatel arvata, et allveelaev oli täitmas eriülesannet.
Esmaspäeval allveelaeva pardal puhkenud põleng on tõsiseim omataoline õnnetus alates 2008. aastast, kui tuumaallveelaeval Nerpa hukkus freoongaasi lekke tagajärjel 20 ja sai viga 21 inimest.