Romek Kosenkranius: Mõtleme lahtikäivast sillast

Avatav Kesklinna sild annaks uusi võimalusi Pärnu jõe kasutamiseks huvisõitudeks. Foto: Mailiis Ollino

Jätame kõrvale lahtikäivaks sillaks ehitamise hinna ja mõtleme, milleks ja kellele me Pärnu Kesklinna silla lahtikäivaks rajaksime.

Auto või bussiga liiklejad ilmselt ei huilga vaimustusest, kui peavad paari purjejahi pärast 15 minutit Endla teatri ees või Jannseni ja Tallinna maantee ristmikul ummikus istuma. Kuigi paar korda elus oleks kindlasti tore silla avanemist vaadata. Eks seetõttu ole Peterburi silladki avatud vaid öösiti. Kas jahiomanikudki lepiksid, et Kesklinna silla­klappide vahelt pääseb läbi vaid öösel või näiteks kaks korda ööpäevas: kell kuus ja kell 23?

Mõelgem sellelegi, kuhu jahiomanikul jõge pidi sõita on. Papiniidu sillani, kuna seegi sild enam lahti ei käi ja ilmselt ei hakka ka lähiajaloos käima. Tegelikult pole sinnanigi mõistlik veeliiklust tihendada, sest juba Raba tänava otsast paarsada meetrit ülesvoolu algab Pärnu jõe kahe kilomeetri pikkune sõudekanal. Juba mootorpaatide ja skuutritega sõitmine tekitab sõudjatega konflikte. Praegu oleme seisus, kus eelmine aasta koliti sõudevõistlused Pärnu jõelt ja nüüd on kehtestamisel sõudekanali alas eritsoon. Unustada ei maksa perspektiivset kolmandat silda – seegi seaks veeliikluse piiranguid. Ehk kokkuvõttes teeme Kesklinna silla lahtikäivaks ainult selleks, et jahiomanikud saaksid konfliktideta sõita Kesklinna sillast kuni 300 meetrit ülesvoolu.