Tellijale
Keskööpäikese painav valgus
Välismaalane, kes oli vaadanud Ari Asteri «Jaanipäeva» ning siis laulupeo ajal Tallinna sattus, tundis põhjusega kõhedust: ega need rahvuslike motiividega kaunistatud hamesid ja blondidel juustel lillepärgi kandvad inimesed teda oma paganlikele jumalustele ohverdada kavatse?
«Jaanipäeva» ristimine õudusfilmiks on tegelikult eksitav: vastupidiselt sünopsisele on see väga kaugel mingist madalaeelarvelisest Blumhouse’i rapperist, kus kamp Ameerika noorukeid iidse kurjuse poolt ribadeks kistakse. Siiski ei ole see mingi helge vaatamine, hoolimata kogu filmi kestel säravast suvepäikesest sukeldub Aster toksilise inimsuhte süngetesse sügavikesse.