Pamplona härjajooks - ajale jalgu jäänud megasündmus?

Igal aastal toimuv härjajooks toob Pamplonasse rohkem kui miljon turisti.

FOTO: Jim Hollander / EPA / Scanpix

Praktilisest vajadusest alguse saanud traditsioon on saanud turismiatraktsiooniks, millest võetakse osa vigastuste hinnaga.

Sel nädalal toimub Pamplonas iga-aastane Saint Fermini festival, ajaloolise taustaga pidustusüritus, millest võtab osa inimesi üle kogu maailma.

Pamplona härjajooks lõppeb tihtipeale uudistega sellest, kus mõni osavõtja on saanud tõsiselt vigastada. Tähelepanu tekitavad just vigastused härja sarvedest, sest kergemate vigastuste saamine 850 meetri pikkusel rajal on tavaline.

Kuigi surmavate vigastuste saamine on harv, on ka neid ette tulnud. Alates 1910. aastast on härjajooksudel hukkunud 15 inimest, viimane neist juhtus 2009. aastal.

Sellel aastal on tõsiseid vigastusi härja sarvedest saanud juba neli inimest, kuid üritus kestab sellele vaatamata edasi, selle nädala pühapäevani.

Miks jooksevad härjad Hispaanias tänavatel?

Härjajooks sai alguse praktilisest vajadusest, milleks oli härgade transport areenidele. Areenidele toimetati härjad seepärast, et samal ajal oli populaarsust kogumas  ka härjavõitlus. Juhtimaks härgi õiges suunas, kõndisid karjakasvatajad ja lihunikud tihti härgade ees.

Kuigi pole selge, miks linnainimesed selle tegevusega liitusid, siis sai sellest aja jooksul omaette traditsioon, kus noormehed said tõestada oma julgust ja väledust.

Linnatänavatel joostakse härgade eest seitsmel hommikul.

FOTO: Mikel Cia Da Riva/SIPA / Mikel Cia Da Riva/SIPA / Scanpix

FOTO: Mikel Cia Da Riva/SIPA / Mikel Cia Da Riva/SIPA /Scanpix

Kitsastel linnatänavatel on raske jääda ainult pealtvaataja rolli.

FOTO: AFP7 / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Populaarsust hakkas see kaheksapäevane üritus koguma alles 1970ndatel, mil üritust hakati üle kandma televisiooni vahendusel. Nüüdseks on saanud Pamplona härjajooksust globaalne turismiatraktsioon, millest võtab igal aastal osa üle miljoni inimese.

Selge on see, et kõik inimesed härjajooksust endast osa ei võta. Kuna tänavad härgade eest kaitset ei paku, on populaarne jälgida jooksu rõdudelt, mis avanevad jooksurajale.

Härjajooks toimub igal aastal juulikuus. Kaheksapäevasel üritusel joostakse härgade eest seitse korda. Jooks algab kell kaheksa hommikul ning kestab enamjaolt kolm kuni neliteist minutit.

Kuigi jooks lõppeb areenil, siis härjavõitlus algab pihta hiljem, kella viiest õhtul. Hommikul areenile transporditud härjad asuvad siis võitlusesse matadooridega. Selline rituaal kordub kõigil seitsmel päeval.

Härjajooks lõppeb areenile jõudes - samas kohas toimub õhtul ka härjavõitlus.

FOTO: SUSANA VERA / REUTERS / Scanpix

Loomaaktivistid protesteerivad

Aktivistid Anima Naturalisest ja PETA-st protesteerivad eesoleva ürituse vastu.

FOTO: Joaquin Gomez Sastre / ZUMAPRESS.com /Scanpix

Aktivistid tõmbvad tähelepanu härgade piinarikastele surmadele ürituse jooksul.

FOTO: Celestino Arce Lavin / ZUMAPRESS.com /Scanpix

Härjavõitluste toimumine on tõmmanud tähelepanu ka härjajooksule, mille käigus härjad areenile transporditakse. Loomade õiguste eest võitlevad aktivistid, kes on protesteerinud härjavõitluse kui lubamatu julmuse vastu, näevad kahte tegevust seotuna.

Aida Gascon, aktivistigrupeeringu AnimaNaturalis pressiesindaja, ütleb, et «härjajooksude toetamine on sama, mis härjavõitluste toetamine, sest härgi, kes jooksevad hommikul, piinatakse ja tapetakse õhtul».

Vaata videost, mida ütlesid Briti osalejad oma festivalikogemusest ajakirjale The Sun.

Tagasi üles