/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
/nginx/o/2019/07/10/12351850t1hf7c2.jpg)
Keskerakonna jaoks oli Euroopa Komisjoni voliniku küsimus juba lahendatud, valitsus esitas juba mõnda aega tagasi volinikukandidaadiks Kadri Simsoni. Nüüd selgub, et võib-olla hõisati siiski liiga vara ja volinikukandidaatide küsimus ronib ise lauale tagasi.
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen – ehk kõigi uute volinike tulevane ülemus – on andnud teada, et soovib igalt riigilt kaht volinikukandidaati: üht meest ja üht naist. Seega pole välistatud, et valitsus peab leidma veel teisegi kandidaadi, mis võib põhjustada parasjagu segadust.
Eile kohtus von der Leyen Euroopa Parlamendi Uueneva Euroopa, endise nimega ALDE fraktsiooni esindajatega ning kinnitas seal, et just selline on tema ootus Euroopa Liidu riigijuhtidele. Ta tahab näha mees- ja naiskandidaati.
Põhjenduseks tõi von der Leyen soovi, et tema juhitud Euroopa Komisjon oleks sooliselt tasakaalus. Kaks kandidaati igast liikmesriigist aitavad tal ennetada olukorda, et tal polegi võimalik sooliselt tasakaalus komisjoni kokku saada.
Keskerakonnas põhjustas von der Leyeni nõudmine eile parasjagu suure üllatuse. Peamiselt seetõttu, et ametlikku ettepanekut selle kohta, et Eesti peaks leidma veel ühe volinikukandidaadi Kadri Simsoni kõrvale, ei ole valitsusele tulnud.
Seda kinnitas ka peaminister Jüri Ratas.
«Me ei ole sellist signaali küll saanud. Ma ei tea, et ta oleks meile kirja saatnud. Me esitasime oma kandidaadi,» viitas Ratas, et teist kandidaati Simsoni kõrvale valitsus otsima ei hakka. «Uue komisjoni presidendikandidaadi mõte soolisest tasakaalust komisjonis on täielikult õigustatud. Ma toetan seda igal juhul. Kui Eestist on komisjonis olnud kogu aeg mehed, siis nüüd on kandidaat naine.»
Tõsi, ametlikku palvet von der Leyenilt ilmselt veel oodata ei maksagi, kuna ka ta ise pole veel ametlikult järgmine Euroopa Komisjoni juht. Selleks saamiseks vajab ta kõigepealt Euroopa Parlamendi toetust, mida ta parasjagu otsib. Just selles nägi Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Yana Toom üht põhjust, miks von der Leyen sellise idee üldse välja käis.
«Minu jaoks tundub see rumal. Esiteks on see täiesti uus mõte, mille õigustus on, et vaja suuremat soolist tasakaalu. Aga riigisisene sooline tasakaal? Eestil oli voliniku kohal kolm korda mees,» ütles Toom.
Tema sõnul jättis von der Leyen fraktsiooniga kohtudes mulje, nagu püüaks ta kõigile meeldida.
«Ta kohtus täna (eile – U. J.) kolme fraktsiooniga. Eks ta peab kõigile meeldima, aga tulemus võib olla, et ei meeldi kellelegi. Ta oli natuke liiga sõbralik ja kõikelubav. Pealegi, me ei tea, mida ta rääkis teistele fraktsioonidele,» sõnas Toom.
Aga kui von der Leyen saab toetuse kokku ning esitab ametliku soovi, et iga riik seaks üles kaks volinikukandidaati, on Keskerakonnal tõsine mõttekoht. Koalitsioonileppes on Keskerakond, Isamaa ja EKRE kokku leppinud, et eurovoliniku koht kuulub Keskerakonnale. Seega peaks meeskandidaadi leidma just peaministripartei.
Kes see võiks olla?
Sama oluline on, mis võib teise kandidaadi otsimisele ja nimetamisele järgneda.
Kui praegu on erakond nagu üks mees Simsoni selja taga, siis pole välistatud, et osa Keskerakonna otsustajaid toetas teda just seetõttu, et muud valikut polnud. Aga kui see nüüd tekib ja mõni oluline keskerakondlane leiab, et teine kandidaat on isegi parem?
Samuti võiks teise volinikukandidaadi ülesseadmine luua uue ventiili, mille kaudu võib hakata pinnale pääsema nende keskerakondlaste pahameel, kes praeguse koalitsiooniga (enam) rahul ei ole.
Juba täna kohtub Kadri Simson Euroopa Komisjoni lahkuva presidendi Jean-Claude Junckeriga, kes on seni väljendanud soovi, et riigid ei esitaks vahevolinikke, kes on ametis vaid senikaua, kuni alustab tööd komisjoni uus koosseis. Eesti esitas aga Simsoni ikkagi ka europarlamendi volinikuks valitud Andrus Ansipi asendajaks.
Jutuks tuleb muu hulgas Simsoni võimalik töövaldkond komisjoni volinikuna.