Läti president Egils Levits: Lätis peab rääkima läti keelt

  • Läti president Egils Levits vannutati ametisse esmaspäeval.
  • Levits näeb Balti identiteedi alusena ühist minevikku ja tulevikku.
  • Moskvasse sõidaks Levits vaid juhul, kui visiit parandaks suhteid.
  • Eesti-Läti alkotüli lahendamiseks on presidendi sõnul poliitiline tahe olemas.

Läti president Egils Levits andis Postimehele intervjuu Läti suursaatkonnas.

FOTO: Joosep Pank

Kui Eesti presidendi ametiaja esimene välisvisiit viib traditsiooniliselt Soome ning Leedu president külastab tavaliselt esmalt Poolat, siis Läti riigijuhtidel on kombeks kõigepealt külla sõita põhjanaabritele eestlastele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Seda tegi ka esmaspäeval Läti uueks presidendiks vannutatud Egils Levits, kelle Eesti president Kersti Kaljulaid eile hommikul Kadriorus soojalt vastu võttis. Täpsemalt oli tegu taaskohtumisega, sest kaks presidenti tunnevad teineteist juba ammusest ajast: mõlemad töötasid aastaid Luksemburgis, kus Kaljulaid oli ametis Euroopa Kontrollikojas ning Levits Euroopa Liidu Kohtus.

Vastne Läti president nendib, et Balti identiteet toetub eelkõige ühisele minevikule ja tulevikule. Samuti on presidendi hinnangul praeguse aktsiisitüli lahendamiseks vajalik poliitiline tahe täiesti olemas.

Viibite Eestis värske Läti presidendina. Milline on olnud teie varasem kokkupuude Eestiga?

Esimest korda käisin ma Eestis 1980. aastate teises pooles. Minu dissidendist koolipõlvesõber, kellesse nõukogude ajal Lätis kuigi hästi ei suhtutud, kolis Valgasse, sest seal teda ei tuntud. Käisin tal Valgas seitse-kaheksa korda külas, külastasin ka Tallinna.

Valga on ajalooliselt ja poliitiliselt väga huvitav linn. Muu hulgas ka õppimiseks, kuidas munitsipaaltasandil juhtida kaht kogukonda, mis kuuluvad eri riikidele. Neil läheb minu arvates hästi.

Kuulsime teie ametiaja esimesel päeval peetud kõnedes mõningaid teie peamisi eesmärke. Näiteks kavatsete võidelda ebavõrdsuse ja korruptsiooniga ning luua ühtsust. Kui rääkida just ühtsusest, siis Lätis on arvestatav vene kogukond. Milliste sammude abil kavatsete neid paremini integreerida?

Arvan, et meie kodumaa on poliitiline riik. Poliitilisel riigil on üks ühine keel, jagatud kultuur ja jagatud ajalooline mälu. Läti puhul on tegu läti kultuuri, läti keele ja Läti ajalooliste kogemustega.

Oleme avatud riik, kõik on oodatud meiega liituma. Kui inimene on teist päritolu, näiteks poolakas, venelane või sakslane, siis peaks ta hoidma ka oma keelt ja kultuuri, see rikastab meie ühist Läti riiki. Aga suhtluskeel on siiski läti keel ja kõik on oodatud meiega liituma.

Minu arvates on tegu integratsioonipoliitikaga. See pole eraldamispoliitika, mille eesmärk oleks eri päritolu inimesi lahutada. Eesmärk on integreerida, lähtudes meie ühisest riigikeelest ja kultuurist. Samuti on üks lähtepunkt meie rahvuslik ajalooline kogemus, mis erineb teiste omast.

Tagasi üles