Bluffimine on kunst, mis peaks jääma professionaalidele

Optibet
Copy
Phil Iveyt tuntakse kui üht parimat bluffijat
Phil Iveyt tuntakse kui üht parimat bluffijat Foto: LAURA RAUCH/AP

Bluffimine ehk teiste mängijate eksitamine ning kehvapoolse käega panuse tõstmine on pokkerimängus üks levinumaid strateegiaid, kuid seda tuleb teha oskuslikult. Läbinähtav ja  liigne bluffimine üks sagedasemaid vigu, mida algajad pokkerimängijad teha saavad.

Kuigi Hollywoodi filmidest nähtu võib paljudele jätta mulje, et kaljukindel bluffimine viib mängija võidule, siis tegelikkuses esineb säärast lootusetu kaardikombinatsiooniga lõpuni bluffimist profimängijate seas pigem vähe.  Samal ajal mängib muidugi rolli ka võidu suurus. Mida väiksem on risk, seda suurem on eduvõimalus, kuid ka võidu väärtus pole nii suur.

Pokkerimängus eristatakse peamiselt kahte erinevat bluffimise liiki – semi-bluffi ja puhast bluffi. Muidugi on nendestki erinevaid variatsioone, mille mängija täpselt enda vajadustele sobivaks kohendab. 

Semi-blufiks kutsutakse seda, kui mängijal on käes kaardid, mille puhul on reaalne võimalus panuse tõstmise järel saada parem kaardikombinatsioon ning seejärel võit napsata. See võimalus avaneb ka juhul, kui vastane blufi peale foldida otsustab. Siiski hoiatavad professionaalid, et kuigi oskus semi-bluff on pokkeris äärmiselt oluline, siis seda liiga sagedalt kasutades muutub võistleja kiiresti väga läbinähtavaks.

Puhas bluffimine toob enamasti kasu vaid väga professionaalsete mängijatele. Seda kasutatakse siis, kui mängijal on väga väike võimalus flopi järel head kaardikombinatsiooni saada, kuid ta otsustab ikkagi riskida. Puhas bluff eeldab oskust vastast lugeda, julgust selle põhjal tegutseda ning vastase taandumise järel võit võtta.

Mitme pokkeriõpiku autor Dan Harrington
Mitme pokkeriõpiku autor Dan Harrington Foto: WSOP

Legendaarne pokkerimängija ja mitme pokkeriõpiku autor Dan Harrington räägib veel eraldi puhta blufi ühest alaliigist ehk musta tunneli blufist. See tähendab, et mängija ei saa tegelikult aru, mis mängus täpselt toimub, kuid tõstab pimedalt panuseid. Võiduvõimalus on minimaalne, aga panustamine tundub proaktiivsem kui mittepanustamine. Enamasti lõppeb see aga kogu raha kaotusega. Harringtoni õpetuse järgi tuleb algajal säärast panustamist lihtsalt vältida. «Mõtle alati, miks sa selle panuse teed ning kui suur on võiduvõimalus,» ütleb ta. «Hea panus peaks võimaldama võita kohe ja praegu või siis andma väärtuslikku informatsiooni oponendi kaartide kohta.»

Kuigi enamasti on selline käitumine omane algajatele, sest nii võetaksegi kogenematutelt mängijatelt lihtsalt raha ära, siis üks ikoonilisemaid puhta blufi näiteid leidis aset 2007. aastal mil Kanada pokkerimängija Brad Booth võitis USA telesaates High Stakes Poker uskumatu blufiga legendaarset blufimeistrit Phil Iveyt. Boothil olid käes vaid poti neli ja kaks, samal ajal kui Ivey hoidis kuningate paari. Hullumeelse all-in panusega teenis Booth toona miljon dollarit.

Algajatel soovitatakse aga bluffimine unustada ning mängida puhta pokkeri ABC järgi. Kui sul on parim käsi, tõsta panuseid. Kui mitte, siis foldi.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Copy
Tagasi üles