Haridusministeerium muudab mõisteid: «õppejõust» saab «akadeemiline töötaja» (9)

Kerttu Kirjanen
, suvereporter
Copy
Haridusministeerium
Haridusministeerium Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kõrgharidusstandardi uue tervikteksti kinnitamisega on lõpule jõudmas kogu kõrgharidusseadustiku uuendamine, mille eesmärk oli korrastada ja lihtsustada valdkonna õigusakte. Muu hulgas kavatsetakse muuta «õppejõu» mõistet.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõrgharidusstandardi uus terviktekst, mis jõustub 2019. aasta 1. septembril ja seni kehtiv kord viiakse kooskõlla uue seadusega.

Näiteks kavatsetakse ümber vaadata «õppejõu» mõiste ning asendada see mõistega «akadeemiline töötaja». Senise kuue õppejõu ametikoha (õpetaja, assistent, lektor, dotsent, professor, teadur) asemel on määruses ette nähtud õpetaja, lektori, professori ja teaduri ametikohad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultandi Aire Koiki sõnul viidi muudatus läbi, sest varasemates õigusaktides olid õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade loetelud, kvalifitseerumisnõuded, ülesanded ja garantiid reguleeritud erinevalt. Samas on kõrgharidus ja teadustegevus omavahel lahutamatult seotud. Ülikoolis on akadeemilisel töötajal nii õppe- kui ka teadustöö ülesandeid ning õppejõudude ja teadustöötajate jäik eristamine võib takistada õppe- ja teadustegevuse sujuvat ühendamist.

Koiki sõnul võetaksegi seetõttu kasutusele ühtne akadeemilise töötaja mõiste. «Kõrgkoolidel ja teadusasutustel on õigus oma sisemistes kordades kehtestada ühe akadeemilise töötaja ametikoha sees erinevaid karjääriastmeid - näiteks lektori ametikohal noorem-, vanem- või juhtivlektori karjääriaste,» lisas Koik.

Oluline aspekt on seegi, et edaspidi laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga, õppetööst vaba semestri võimalus, mida on võimalik kasutada kutseoskuste täiendamiseks, teadus- ja arendustegevuseks või loometööks.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja korrastada kõrgharidusseadustikus õppejõudude ja teadustöötajate regulatsioone. Sellega antakse kõrgkoolidele ja teadusasutustele suurem tegutsemisvabadus kujundada oma akadeemilistele töötajatele sobiv ja valdkonna eripärasid arvestav karjäärimudel. Karjäärimudelite kaasajastamine ülikoolides võiks Koiki hinnangul motiveerida ka rohkem noori valima teadlase elukutset.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles