Teadlased avastasid potentsiaalselt vanima maa-aluse kiriku

Narõn-Kala kindlus iideses Derbenti linnas Kaspia mere rannikul.

FOTO: ILYAS HAJJI / AFP

Teadlased avastasid potentsiaalselt maailma vanima kristliku kiriku, kasutades radiograafiatehnoloogiat, et skannida salapärast maa-alust ehitist iidses Derbenti linnas Kaspia mere rannikul.

Arheoloogid on pikalt pead murdnud ehitise otstarbe üle ja üheks hüpoteesiks on, et tegemist oli kristliku templiga. Vähempopulaarsed teooriad on, et see oli veehoidla või zoroastristliku templiga. Zoroastrism on iraani pärimuslik usund, mille ainujumalaks on Ahuramazda.

12 meetri kõrgune kogunisti maa-alune lubjakivist ehitatud hoone asub keskaegse Narõn-Kala lossi kirdeosas. Teadlased arvavad, et hoone ehitati 300 pKr.

Väljakaevamised võivad kahjustada UNESCO maailmapärandi kaitse alla kuuluvat ehitist, mistõttu ei ole arheoloogid siiani kogu ehitist uurida saanud.

Väljakaevamiste asemel kasutasid Vene Teaduste Akadeemia, Skobeltsõni tuumafüüsika instituudi, Moskva Lomonossovi ülikooli ja Dagestani ülikooli teadlased ohutut radiograafiatehnoloogiat, et luua maa-alusest hoonest virtuaalne kujutis.

Tulemused näitasid, et hoone on ehitatud ristikujuliselt, mis süvendab hüpoteesi, et tegemist on kirikuga. Hoone on 12 meetri kõrgune, 15 meetri pikkune ning 13 meetri laiune.

«Minu arust on veider arvata, et tegemist on veehoidlaga. Narõn-Kala lossis on samasugune maa-alune hoone, mis juba on veehoidla. Salapärane hoone, mida me uurime, on ehitatud risti kujul. Risti otsad on pooluste suunas. Üks ots on kaks meetrit pikem kui teised,» ütles teadustöö autor Natalia Poluhhina.

«Nagu arheoloogid on öelnud, ehitati hoone Narõn-Kala kõrgeima punkti peale. Mis mõttega oleks sinna ehitatud veehoidla? Praegu on rohkem küsimusi kui vastuseid,» lisas Poluhhina.

Uuringu autorid lisasid, et lossi läänenõlvale tuleb rohkem sensoreid paigaldada, et saada tervikpilt maa-alusest ehitisest.

Tagasi üles