Türgi sai Venemaalt kätte õhutõrjesüsteemi S-400 esimese partii

Vene õhutõrje raketisüsteem S-400.

FOTO: Reuters/ScanPix

Türgi sai USA-ga pingeid põhjustanud tehingu raames täna kätte esimese partii Vene õhutõrje raketisüsteeme S-400, teatas kaitseministeerium. 

«Kaugmaa õhutõrje raketisüsteemi S-400 osade esimese partii tarne Ankara Murtedi õhuväebaasi algas 12. juulil 2019,» on öeldud ministeeriumi avalduses. 

USA hoiatas teisipäeval Türgit taas tagajärgede eest Venemaa raketisüsteemide ostmise korral, seda hoolimata president Donald Trump mõistvast suhtumisest oma NATO liitlase suhtes. 

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles pärast juunikuist kohtumist Trumpiga, et Ankarat S-400 ostmise tõttu sanktsioonid ei ähvarda. Pentagon oli eelnevalt ametlikult hoiatanud, et kui Türgi 31. juuliks Vene raketitarnest ei loobu, kõrvaldatakse see F-35 varghävitajate programmist.

«Türgi seisab silmitsi tõeliste ja negatiivsete tagajärgedega, kui nad S-400-ga soostuvad. Need tagajärjed hõlmavad osalust F-35 programmis,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus. 

Tema sõnul on Türgi ametnikud täiesti teadlikud USA kongressis 2017. aastal heaks kiidetud seadusest, mis näeb ette sanktsioonid igasuguse märkimisväärse relvaostu eest Venemaalt. 

USA ametiisikud kardavad, et Venemaa kasutab S-400 paigutamist Türki selleks, et lihvida süsteemi oskusi lääneriikide lennukite allatulistamisel. 

Tegemist on esimese sarnase leppega NATO riigi ja Venemaa vahel. Selle väärtuseks arvatakse olevat kaks miljardit dollarit. 

Trump näis pärast jutuajamist Erdoğaniga G20 tippkohtumise ajal olevat jäänud uskuma Türgi liidri väidet, et Ühendriikide eelmine president Barack Obama ei lubanud Anakarale Patriot-rakette müüa. 

«Nii ei saa äri ajada. See ei ole hea,» lausus Trump. 

Tegelikult valis Türgi 2013. aastal odavamale hinnale viidates Patriotide asemel Hiinas valmistatud õhutõrjesüsteemi, kuid tehingust ei saanud asja. 

Türgi on keeldunud alistumast USA survele, öeldes, et raketiost Venemaalt on riikliku suveräänsuse küsimus. Kriitikute hinnangul tähendab see, et Türgi libiseb lähemale Moskva mõjusfäärile. 

Tagasi üles