Meeleavaldused Hongkongis on toonud kaasa vaimse tervise kriisi
/nginx/o/2019/07/12/12356235t1he146.jpg)
Hongikongis toimunud poliitilised kriis on avaldanud mõju ka inimeste vaimsele tervisele, tekitades stressi ja traumat. Arstide hinnangul ei ole linn valmis sellise probleemiga tegelemaks.
Hongkongis toimuvaid arutelusid vaimse tervise üle takistab tihtipeale stigma. Noored on kõige ohustatum grupp, ütlevad arstid, sest igapäevaelu mured mõjutavad neid enim - kallid elamiskulud ja väikesed elamupinnad, akadeemiline pinge ja halvad tulevikuväljavaated.
Sel teisipäeval ütles Hongkongi juht Carrie Lam, et seaduseelnõu, mille järgi oleks saanud saata Hongkongis viibivaid inimesi Mandri-Hiinasse kohtu ette, on «surnud». Meeleavaldajad on aga kritiseerinud Lami sõnavõttu, sest nende sõnul ei ole ta eelnõust täielikult loobunud.
Lam rääkis samas kõnes aga ka sotsiaalsetest probleemidest, mis vajavad samuti lahendamist.
«Ma jõudsin järeldusele, et Hongkongi ühiskonnas on fundamentaalsed ja sügavad probleemid. Need võivad olla nii majanduslikud probleemid, need võivad olla elatusvahenditest tulenevad probleemid, need võivad olla polliitilised erinevused ühiskonnas», ütles Lam.
«Esimene asi, mida me tegema peaks, on nende probleemide tuvastamine ja loodetavasti lahenduste leidmine, et me saaks edasi minna», jätkas Lam.
Noored on pessimistlikud
Hongkongi noored on sattunud linna tabanud ühtede suurimate ja vägivaldseimate protestide keskmesse. Politsei kummikuulide ja pisargaaside kasutamine meeleavaldajate vastu on tõmmanud ka rahvusvahelise meedia tähelepanu.
Väljasaatmise eelnõu on põhjustanud paljudes viha ja meeleheidet. Nelja inimese surma on seni seotud eelnõuga, lisaks on vähemalt kolme rohkema inimese saadetud tekstisõnumid toonud kaasa hädaolukorrale reageerimise.
Kayi Wong, 23-aastane meeleavaldustest osavõtja ütleb et «on raske näha tuleviku, kui lahendust ei tule [seaduseelnõule]. Meie valitsus peaks aru saama, kuidas me mõtleme».
Wong ütleb, et tunneb depressiooni, lugedes hiljutiste surmade kohta. Tema sõnul kartsid paljud inimesed, et surmasid esineb rohkem. Majutus- ja perekonnaprobleemid ning võimetus üksteisega suhelda on Wongi silmis ühiskondlikeks probleemideks, mis eksisteerivad samaaegselt poliitilise kriisiga.
Linna vaimse tervise liidu juht Zoe Fortune ütleb, et probleemi põhjustab see kui inimesed ei saa rääkida probleemidest, mida nad tunnevad seoses poliitilise kriisiga. Vaimsest tervisest rääkimine on stigma, seetõttu ei ole inimestel tihti võimalik oma meeleheidet väljendada, ütleb Fortune.
Lisaks on psühholoogide hinnad Hongkongis piisavalt kallid, et isegi kui inimesed teavad, kuhu pöörduda, jäävad hinnad liiga kalliks suure osa elanikkonna jaoks, ütleb Fortune.
Kuigi psühholoogi vastuvõtt on võimalik ka avaliku teenusena, siis abivajajad peavad ootama ligi aasta aja pikkuses ootejärjekorras, ütleb Jasmin Fong, Hongkongi nõustav psühholoog Psühholoogide Seltsist.
Muutus algab ennetavast tegevusest
Kui riiklikku abi pole võimalik tagada, siis on inimesed ja arstid otsustanud abivajajateni ise jõuda. Näteks on Psühholoogide Seltsi nõustava psühholoogia haru hakanud pakkuma inimestele tasuta nõustamist meeleavalduste ajal.
Ka tavalised Hongkongi elanikud on proovinud aidata inimesi vaimsete probleemidega. Meeleavalduste ajal loodud online suhtlusgrupid kasutavad sõnumivahetusprogramme nagu näiteks Telegram, et ennetada surmasid tulevikus.
Üks suhtlusgrupp mobiliseeris tuhandeid liikmeid, leidmaks üht Facebooki kasutajat, kes postitas oma enesetapukavatsusest. Grupi liikmed jagunesid tiimidesse ning läksid ootama linna eri paikadesse, et positituse teinud inimest leida. Õnneks leiti mees hiljem tervena.
«Kui konfliktile ei leita lõplikku lahendust, siis kasvav vaimne stress ei vähene», ütles Hongkongi õpilane Joe. Noorte inimeste kinnipidamine ainult suurendab seda probleemi, ütles ta. Nende sündmuste valguses «on raske jääda positiivseks ja optimistlikuks».