Pentagon plaanib saata Pärsia lahele sõja- ja mereväe eskordid

Bulgaaria ja NATO mereväe alused Mustal merel.

FOTO: Impact Press Group/SIPA / Impact Press Group/SIPA

USA kaitseministeerium teatas eile, päev pärast seda, kui Iraani laevad Briti tankerit kaaperdada üritasid, et kaalub Pärsia lahte kasutavatele alustele saata sõjaväe eskordid.

Valge Maja kandidaat kaitseministri kohale, kindral Mark Milley, ütles, et Washington töötab välja plaani, kuidas pakkuda kaubanduslaevadele sõjaväe ja mereväe eskorti. «Ma arvan, et plaan pannakse kokku järgneva paari nädala jooksul,» ütles Milley.

Pinged Pärsia lahel on viimase paari nädala jooksul tõusnud. Iraani majandus on tänu USA taassätestatud sanktsioonidele vabalangemises.

Pingete tõttu on Suurbritannial ja teistel Euroopa Liidu partneritel üha raskem 2015. aasta tuumalepet elus hoida.

Milley avaldus järgnes Londoni süüdistustele, et Teheran saatis eile kolm mereväe alust Briti tankeri teekonda takistama.

Kindral Mark Milley.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA / CHINE NOUVELLE/SIPA / Scanpix

«Me oleme olukorra pärast mures ja õhutame Iraani olukorda maha rahustama,» ütles Ühendkuningriikide peaministri pressiesindaja.

Iraani katse Briti tankerit kaaperdada oli vastuseks Iraani tankeri Grace 1 hõivamisele neljandal juulil Gibraltari väinal. Iraani tankerit kahtlustati Süüriasse toornafta toimetamises ja seeläbi sanktsioonide rikkumises.

Iraani revolutsiooniväed teatasid, et neil ei olnud Briti tankeri kaaperdamisega mingit pistmist, kuid kinnitasid, et USA ja Suurbritannia kahetsevad Iraani tankeri hõivamist.

USA ja Saudi-Araabia süüdistasid Iraani mais ja juunis toimunud tankerite rünnakutes ning USA president Donald Trump oleks äärepealt volitanud õhurünnaku Iraani vastu.

Briti ja Prantsusmaa volinikud ei kinnitanud tankerite eskordiplaane. Mõlema riigi mereväe alused viibivad Pärsia lahel.

Briti kuningliku mereväe alus HMS Montrose.

FOTO: HANDOUT / REUTERS / Scanpix

Kuid London ja Pariis ei ole Washingtoni kampaaniga, sundida Iraani väed Süüriast, Iraagist ja Jeemenist välja, ühinenud.

Suurbritannia meedia andmetel on võimalik, et Briti kuninglik merevägi saadab Iraanile vastuseks Pärsia lahele rohkem mereväe aluseid.

Prantsusmaa valitsuse ametnik ütles AFP-le, et nemad ei kavatse lahele rohkem aluseid saata. «Prantsusmaa on olukorra rahustamise kursil. Lisavägede saatmine ei ole meie arvates kasulik,» ütles ametnik.

Ühendkuningriikide julgeolekuallikate andmetel üritasid Iraani revolutsioonivägede alused esmalt Briti tankerit peatada ning seejärel Iraani kaldale suunata.

Briti kuningliku mereväe alus HMS Montrose suunas oma relvad Iraani laevadele ning edastas läbi raadio käskluse tanker rahule jätta.

Briti tanker British Heritage.

FOTO: Stringer / Reuters / Scanpix

USA viienda mereväeüksuse väejuht aseadmiral Jim Malloy süüdistas Iraani revolutsioonivägesid ebaseaduslikus ahistamises.

«Me teeme kuningliku mereväe ja teiste ülemaailmsete partneritega tihedalt koostööd, et kaitsta kaubandusvabadust,» ütles Malloy. Revolutsioonivägede sõnul ei olnud nemad ühegi võõrriigi alusega kokku puutunud.

Pinged võivad veelgi enam tõusta, sest eile teatas Gibraltari politsei hõivatud Iraani tankeri kapteni ja ohvitseri arreteerimisest.

Suurbritaania ja teised Eli liikmesriigid on üritanud 2015. aasta tuumalepet päästa läbi iseseisvate kaubandusmehhanismide loomise.

Iraan tegutses esialgu tuumaleppe piires, kuid viimaste nädalate jooksul on Iraan ületanud tuumaleppes sätestatud uraani rikastamise piire, seda vastuseks Washingtoni sanktsioonidele.

Tagasi üles