Helga Aumere alustab oma raamatut Anna Ekstonist sõnadega: «Elas kord pruunide särasilmade, tumedate juuste ja ilusa figuuriga daam. Anna Ekstonit kui balletipedagoogi ja Tallinna Koreograafiakooli asutajat, lavastajat, kunagist baleriini teadis pool linna. Ka oli ta kuulus oma eruditsiooni, vaimukuse, terava keele ja sule poolest.»

Esimesed aastad sai Anna õpetust koduõpetajatelt. Alles 1923 astus ta eksamitega Veronika Smirnova Vene erahumanitaargümnaasiumi ja õppis seal üldiselt hästi, kui välja arvata matemaatika.

Muusika oli Epsteinide peres tähtsal kohal. Anna oli ainuke, kes nende suure suguvõsa tütarlaste seast tõstis mässu ja keeldus klaverimängu õppimast. Hoopis rohkem ahvatles teda lugemine ja kunst. Kõige enam aga tõmbas suur maailm, kuhu oleks tahtnud reisima pääseda. Anna tahtis saada kas meremeheks või voorimeheks, piimanaiseks oleks võinud kah...

Tüdruk otsustas mitte kunagi mitte kellestki sõltuda ja teha tööd, mida armastaks. Ta ei teadnud veel, mis see peaks olema, aga selles oli ta kindel, et ei taha olla koduperenaine nagu ema ja manguda mehelt raha.

Kommentaarid
Copy