Meelis Kiili: sõja võitmine lahinguta

Kaitseväe selgroog on reservväelane FOTO: Kaitsevägi Foto: Kaitsevägi

Ajaloos on sõda ja rahu vaheldunud pidevalt nii, et neid seisundeid tulebki koos vaadelda, kirjutab kindralmajor Meelis Kiili (Kaitseliidu ülem 2012–2019).

Julgeolek ei ole isetekkeline seisund, selle tagamine on kollektiivne ühiskondlik pingutus. See on protsess, mis eeldab paljude muutujate kombineerimist, mõjutamist ja kujundamist nii, et see tagaks meile omaste ühiskondlike kokkulepete toimimise alates põhiseaduses sätestatud väärtustest kuni elulaadi tavadeni. Kuna julgeolekukeskkond on pidevas muutumises, on julgeoleku kujundamine samuti pidev ja lõputu protsess, kus asjaosalised peavad olema veendunud, et teeme õiget asja, enne kui saame hakata tegema asju õigesti.

Oleme harjutanud end mõttega, et mitte kunagi varem ei ole Eesti julgeolekuolukord olnud parem kui praegu. Muidugi on see tõsi, kuid peame tunnistama, et oht ei ole kusagile kadunud. Vladimir Putini valitsus on selgelt väljendanud oma kavatsust luua uus maailmakord või vähemalt saavutada regionaalne hegemoonia, mille mõjusfääri jääb ka Eesti. Seega ei saa paraku eirata tõsiasja, et sõda on siiski võimalik. Ajaloos on sõda ja rahu pidevalt vaheldunud, nii et neid seisundeid tulebki koos vaadelda. Samas aetakse pahatihti segamini sõnad «sõda» ja «lahingutegevus». Ajastutest olenemata on sõja olemus jäänud suhteliselt ühesuguseks, lahingutegevus seevastu on teisenenud nii kasutatavate relvasüsteemide kui ka sihtmärkide poolest.