26 lahkunud õpetajat. See on viis aastat tagasi Kanepi gümnaasiumit juhtima valitud direktori hind. Paari aastaga on vahetunud pool kollektiivist.

«Soovime, et meil töötavad parimad õpetajad. Kes ennast parimana ei tunne, lahkub ise,» põhjendab direktor Ilvi Suislepp pöörast kaadri voolavust.

Postimehega rääkinud kuus julget õpetajat on teisel seisukohal. Nende lugude põhjal võib teha kaks järeldust.

Õpetajad, kelle klassis õpivad direktori lapsed või õepoeg, satuvad psühholoogilise surve alla. Kui direktori mõjutustöö vilja ei kanna, sunnib ta õpetajad lahkuma nende töökoormuse pea nullini kärpimisega.

«Ma ei ole mitte kunagi, mitte kordagi, mitte kusagil sundinud õpetajat hinnet muutma. See lõhnab laimu järele,» räägib direktor Ilvi Suislepp.

«Suures hirmus oma koha kaotamise ees ei pane õpetajad ta lastele neljagi. Mulle tundub ka, et tema lapsed dikteerivad, kes õpetajatest läheb, kes jääb,» räägib aastakümneid tahvli ees seisnud keeleõpetaja.

Õpetaja põhjendab, miks ta ei taha oma nime avaldada: «Väike koht, kus kõiki teatakse. Igasugused jutud jäävad meid siin aastateks saatma.»

Õpetaja, kes viidi psühholoogi juurde

Keeleõpetaja räägib, et direktori lastele (üks õpib algkoolis, teine põhikoolis) ning õepojale (algkoolis) on üsna palju lubatud. «Tema tütar puudus mais koolist päevade kaupa – ka teistest ainetundidest. Väheste hinnete tõttu sai ta kokku hinde «4». See oli loomulikult üle hinnatud. Ta ei tulnud konsultatsioonile, järele vastama.»

Ta räägib veel ühest juhtumist. Kooli tuli õppima keerulise taustaga noormees: katkine perekond, halvad sõbrad. Selle all kannatasid hinded.

«Kolmanda veerandi panin talle kahe, neljanda veerandi kolme. Noormees jäi suvetööle. Sain talle kolme ära panna. Kirjutasin kooli juhtkonnale kirja, et noormees peaks väikeklassis õppima. Ta ei suuda ülejäänud klassiga järge pidada,» meenutab õpetaja.

Sellele palvele vastu ei tuldud. 

«Noormehe klassijuhataja, mina ja geograafiaõpetaja sõidutati koos juhtkonnaga psühholoogi jutule,» räägib õpetaja rahulikul häälel.

«Psühholoogi juurde?!» ei suuda ma oma kõrvu uskuda.

«Jah, jah. Selle pärast, et julgesime panna õpilasele kahe,» selgitab õpetaja.

Psühholoog ei rääkinud sellest, kuidas keeruliste õpilastega toime tulla. Vestlus psühholoogiga kujunes õpetajate süüdistamiseks. «See oli meile šokk ja väga alandav,» ütleb staažikas õpetaja.

Ettepanek õpetajad psühholoogi juurde viia tuli direktor Ilvi Suislepa sõnul psühholoogilt. «Sellest lähtuvalt läksid kolm õpetajat psühholoogi juurde. See oli psühholoogi ettepanek,» ütleb ta.

Postimehega suhelnud õpetajate jutt on üks: direktor nõuab, et õpetajad peavad panema häid hindeid, sest siis ei tule lapsevanemad küsimusi esitama.

Õpetaja, keda sunniti hinnet muutma

Külastame teist õpetajat, kellel on ette näidata e-kirjavahetus koolidirektori abikaasaga, kes on palunud lapse hinnet muuta. Lapsevanema pöördumises ei oleks midagi imelikku, kui kirjavahetusse poleks kaasatud direktor ja õppealajuhataja.

Õpetaja ulatab mulle oma arvuti. Ta ei söanda mulle neid kirju edasi saata ega taha ka, et neid tsiteeriksin. Nii väga kardab ta kogukonna hukkamõistu keelekandmise eest.

Selles kirjavahetuses õpetaja alandab end. Palub vabandust, et pole hindamist piisavalt selgitanud. Mõnes e-kirjas viitab lapsevanem seadustele, toob välja, missugustesse instantsidesse võiks ta õpetaja vastu pöörduda.

Õpetaja surutakse nurka. Direktori lapse neljast saab viis. Direktor näeb kirjavahetust, aga ei võta midagi ette.

Seda kõike meenutades puhkeb õpetaja nutma. «Ma ei pannud talle pärast seda enam hindeid alla viie. See mõjutas mind alateadlikult.»

Ta ütleb, et inimesed lahkuvad, sest nende elu tehakse kibedaks. «Direktor võtab inimesi ühekaupa ette. Õpetajaid terroriseeritakse koormuse abil. Su töökoormust vähendatakse nii palju, et sa ei ole võimeline siin enam töötama,» ütleb õpetaja.

Direktor: «See on laim»

Direktor Ilvi Suislepp ütleb, et talle ei meenu näiteid, kus õpetaja töökoormust on vähendatud. Ka ei nõustu direktor, et tema lapsi ja õepoega koheldaks teistest erinevalt.

«Teate, see on minu jaoks nii väiklane. Ma ei ole mitte kunagi, mitte kordagi, mitte kusagil sundinud õpetajat hinnet muutma. See lõhnab laimu järele,» räägib Suislepp.

Direktor ütleb, et alluvatega oma sugulaste hinnete arutamises pole midagi sobimatut.

«Kui mina olen teadlik lapsevanem ja soovin oma laste hinnete kohta teada, siis see ei tähenda, et peab panema parema hinde. Järelikult on siis õpetaja tundnud, et pole õiglaselt hinnanud,» ütleb ta.

Õpetaja, kes peaaegu loobus õpetajaametist

Kolmas anonüümsust palunud õpetaja räägib, kuidas õpilased juhtkonna algatusel õpetajaid hindama pandi. See oli tema jaoks esimene signaal, et koolis on asjad valesti. Igatahes said õpetajad ühe kooliaasta lõpus tunnistused.

«Mul olid neljad-viied. Võtsid seda naljana. Samas oli kolleege, kes nutsid. Nad said kolmesid. Niimoodi mindi siis suvepuhkusele,» meenutab ta.

Õpetajale antud tunnistus, millel olevad hinded kujunesid õpilaste neile antud hinnete põhjal.

FOTO: Erakogu

28. augustil teatati õpetajale, et uuel õppeaastal jääb talle poole koormusega töö. Sellisel kuupäeval pole enam teise kooli võimalik tööle kandideerida. Teine sama aine õpetaja sai ülekoormuse.

Õpetaja sõitis tööle Põlvast, bussiga edasi-tagasi ligi 50 kilomeetrit päevas. Sõitis oma poole koormuse palga maha. Hommikul sai Kanepisse õigeks ajaks, aga õhtul läks buss tagasi alles hilja õhtul.

Ta räägib ühest eriti tuisusest talvehommikust. «Sahk polnud veel Põlva-Kanepi teed lahti ajanud, aga mul oli vaja õigeks ajaks tundi jõuda. Riskisin, aga sõitsin ikkagi. Õnneks lumme kinni ei jäänud ja jõudsin napilt enne tunni algust. Trepil seisis õppejuht, käed puusas ja küsis: «Kas sa ei tea, et sa oled täna korrapidaja! Oleksid pidanud varem tulema!» Hea, et sel päeval üldse kohale jõudsin.»

Helistasin õppealajuhataja Eda Tarendile, kuid ta keeldus kommentaare jagamast.

«Sain aru, et kedagi ei huvita, et sõidan tööle iga ilmaga. Sellised pisiasjad teevad sind lõpuks maatasa,» ütleb õpetaja. Tema sõnul käib koolis peen psühholoogiline kiusamine.

Õpetaja kaalus tööinspektsiooni minekut, aga loobus. «Õpetajad on kas direktoriga sõbrannad või ei räägi, sest kardavad töö kaotada. Ma ei oleks teistelt tuge saanud. Oleksin selle kogemuse tõttu peaaegu õpetajaametist loobunud.»

Õpetajad, kes võtsid lapsed koduõppele

Kaarel Joala töötas Kanepi koolis IT-spetsialisti ja arvutiõpetajana seitse aastat. Ühel hetkel tuli kooli arvutiõpetajaks direktori sõbranna, kellega Joala enda sõnul läbi ei saanud. Uus õpetaja ei olnud tema sõnul eetiline – näiteks käskis lastel Google’i konto loomiseks end vanemaks valetada.

«Tegin direktorile märkuse. See oli meie suhete jahenemise algus. Juuni alguses kutsus direktor mind enda juurde ja ütles, et käivad kuulujutud, justkui kavatseks ma töölt ära minna. Ütlesin, et mina ei lähe küll kuhugi, kui ta mind just ei aja,» räägib Joala.

Augusti alguses sai ta direktorilt kirja, et koolipidajal vallal ei ole IT-spetsialisti jaoks raha. Ta näitab mulle oma arvutist kirja.

Muster on tuttav: poole väiksem palk ja poole väiksem koormus. Juba nädala pärast oli uus täiskohaga töötaja platsis.

«Oleks direktor öelnud, et ma ei saa hakkama. See oli lihtsalt alatu. Rahapuudus oli ettekääne minust lahti saamiseks.»

Pool aastat jõudis koolis matemaatikaõpetajana töötada tema abikaasa Karin. «Tema sattus rohkem kiusamise ohvriks ja tuli vahetevahel nuttes koju,» ütleb Kaarel Joala.

Karin ja Kaarel Joalale meeldis küll koolis töötada, kuid praeguse juhtkonnaga Kanepi Gümnaasiumisse nad ei naaseks.

FOTO: Erik Tikan

«Õppealajuhataja sekkus pidevalt mu töösse, istus mu tundides. Ta põhjendades seda, et lapsevanemad ootavad eksamil häid tulemusi,» räägib Karin Joala. «Ta heitis mulle ette, et ma küsisin õpilaste käest, kas nad said aru. Mulle raiuti, et pean õppekava täitma. Lastega rääkimine olevat odava populaarsuse taga ajamine.»

Karin Joalale tehti pakkumine kauemaks tööle jääda. Ta ei võtnud seda vastu. 

«Mäletan naljakat situatsiooni. Olin direktorile juba ära öelnud, et ma ei jätka. Õppealajuhataja tuli siis mu kõrvale ja hakkas mesimagusat juttu ajama, et meil oli siin küll lahkhelisid, aga mulle tegelikult sobib, et siin töötad.»

Agressiivne, närviline, stressirohke, kirjeldab Karin Joala tööd Kanepi koolis. 

Joalate endi lapsed õppisid samuti seal, kuni vanemad nad koduõppele võtsid. «Meie seitsmenda klassi laps tuli stressiga koju ega suutnud koolis olla. Õpetajate närviline olek mõjus õpilastele,» ütleb Karin Joala.

Õpetaja, kes julges vastu hakata

Praegugi Kanepi koolis töötavatest õpetajatest julgeb ainsana oma nime all rääkida Kaidi Valli-Mägi. «Kolleegid ütlevad, et toimuv on kole küll, aga lähevad sellega kaasa,» ütleb ta.

Tema otsis kaitset vallast ning haridus- ja teadusministeeriumist. Mõlemad soovitasid tal tööinspektsiooni pöörduda. Inspektsiooni bürokraatlikus vastuses seisab: «Teie tööandja käitumises võib pöördumises kirjeldatu põhjal täheldada töövägivalla ilminguid.»

Valli-Mägi sõnul sai kõik alguse direktori õepojale eelmisel õppeaastal pandud neljast.

«Teine trimester. Panin ta õepojale trimestrihinde matemaatikas nelja. Siis hakati minus vigu otsima. [Pisarad hakkavad voolama.] Vabandust, pean ennast koguma,» suudab õpetaja vaevu rääkida.

«Küsisin siis direktorilt, mida ta minust tahab. Tema vastas: «Kirjuta avaldus ja hakka astuma!»»

«Direktor kutsus mind enda juurde vestlusele ja küsis, miks ma hindasin Nutispordis (matemaatikaülesannete veebikeskkond – toim) lahendatud ülesandeid. Et Nutisporti ei ole õppekavas ja nüüd selle pärast ei saanud õepoeg viite. Selgitasin, et selles keskkonnas lahendavad õpilased ülesandeid, mis on programmis ette nähtud.»

Eelmise õppeaasta lõpus toimus õpetajatel juhtkonnaga arenguvestlus. Valli-Mägi vestlus kestis poolteist tundi.

«Mind tehti maatasa. Terve poolteist tundi direktor lihtsalt… [Puhkeb nutma.] Vabandust… Ta lihtsalt rääkis sellest, mida ma olen halvasti teinud.»

Asi rahunes kuni selle õppeaasta teise trimestrini. Hinded said välja 21. veebruariks. Seekord sai direktori õepoeg loodusõpetuses nelja.

Valli-Mägi räägib, et samal päeval sisenes klassi direktor ja uuris, kas algab loodusõpetus. Ta vastas, et tuleb matemaatika, sest mõnel õpilasel on hinne veel lahtine. Valli-Mägi lahendas parasjagu kontrolliks koduseid ülesandeid tahvlile, kui direktor sekkus: «Noh, räägi ära, mis siin valesti on!»

Tunni lõppedes teatas direktor, et ei näinud tunnis midagi, mis talle oleks meeldinud, ja lubas veel vaatama tulla.

Valli-Mägi räägib, et direktor saatis ta Tartusse töönõustaja vastuvõtule. Siis nõudis, et õpetaja vastaks, kuidas direktor teda kiusab. Siis käis veel mitut tundi vaatlemas.

Sündmuste haripunkt saabus vestlusega Valli-Mägi klassis 3. aprillil. Kui varem oli õpetajale lubatud järgmisel aastal uut esimest klassi, siis nüüd oli direktor meelt muutnud.

«Direktor ütles mulle, et pean hakkama juhtima kiusamisvaba kooli projekti. Ütlesin, et mul pole selleks esimese klassi kõrvalt aega. Olin käinud juba lasteaias rääkimas, vanemad arvestasid minuga. Kohe pidid algama eelkooli tunnid. Direktor küsis, kust ma tean, et esimese klassi saan,» räägib Valli-Mägi.

«Küsisin siis direktorilt, mida ta minust tahab. Tema vastas: «Kirjuta avaldus ja hakka astuma!»»

Selle peale seadis Valli-Mägi sammud vallamajja. Ta rääkis kõik hingelt ära ja esitas vallale juunis veel kord kirjaliku ülevaate toimunust.

Nädal tagasi saabus vastus: «Oleme juhtumiga tegelenud juba mitu kuud. Tänaseks oleme jõudnud arusaamisele, et selliste juhtumitega tegeleb töövaidluskomisjon.»

Kui Valli-Mägi 13. juunil järgmise õppeaasta töökoormuse kohta uurima läks, pakuti talle täiskoormuse asemel 0,6 kohta. Valli-Mägi ei ole sellele lepingule alla kirjutanud.

Kaidi Valli-Mägi tööleping. Direktor pakub talle tööd 0,6 koormusega.

FOTO: Erik Tikan

Lapsevanemad kogusid Valli-Mägi toetuseks allkirju. Ka neile ütles direktor ära. Direktor Ilvi Suislepp ütleb ka Postimehele, et Valli-Mägi esimese klassi klassijuhatajaks ei sobi.

«Lapsevanemad andsid allkirja, et Kaidi Valli-Mägi on hooliv, meeldiv inimene. Tema tööalast käitumist nad ju ei tea. Kui olete etteheiteid lugenud, siis saate ju aru,» ütleb Suislepp.

Valli-Mägi ütleb, et direktor püüab leida iga võimalust, et temast lahti saada.

Veel 28. juunil toimetas kooli sekretär Valli-Mägile kätte käskkirja. Õpetaja olevat õpilasraamatut täites lohakas olnud. Lahtris «inimese- ja kodanikuõpetus» oli õpetaja jätnud maha kriipsutamata sõna «kodanikuõpetus».

Samal päeval saatis direktor Valli-Mägile e-kirja, millele oli kaasa pandud «Õpetaja Kaidi Valli-Mägi töös esinenud puuduste kirjalik ülevaade» kahel leheküljel.

Nüüd kardab õpetaja, et ta võidakse vallandada ajakirjandusse pöördumise pärast. «Hullemaks enam minna ei saa. Saagu mis saab.»

Õppeaasta lõpus oli õpetajatel juhtkonnaga arenguvestlus. Valli-Mägi vestlus kestis poolteist tundi. «Mind tehti maatasa. Terve poolteist tundi direktor lihtsalt… [Puhkeb nutma.] Vabandust… Ta rääkis lihtsalt sellest, mida ma olen halvasti teinud.»

FOTO: Erik Tikan

Õpetaja poeg, kellelt kärgiti välja valetunnistus

Loos on veel palju pisemaid episoode. Neist üks on suisa filmilik. Lisaks direktori õepojale õpib Valli-Mägi klassis ta enda poeg. Ühel päeval enne kehalise kasvatuse tundi tekkis arusaamatus just nende kahe vahel.

Õepoeg vehkis riietusruumis ketsiga ja lõi teisi. Arti sekkus. Ta võttis ketsi, väänas selle käigus õepoja kätt ja asetas jalanõu klassivenna ette, kellele see kuulus.

Sellest juhtumist on aga ka hoopis teine nägemus.

Reede õhtul sai Valli-Mägi direktori õelt kirja, kus palus uurida kiusamisjuhtumit. Selle kirja kohaselt langes kiusamise ohvriks direktori õe poeg, kes nüüd ei julge enam kooli tulla.

 

Valli-Mägi kirjeldab, kuidas õppealajuhataja mõne päeva pärast tema juurde tuli: «Õppealajuhataja ütles, et Arti tunnistas lõpuks üles, et ta tegi seda. Ja no nii eitab, et alles siis tunnistas üles, kui teised kaks poissi ütlesid, et tema kiusas teisi.»

Arti räägib mulle, miks ta valetunnistuse andis. «Pidin õppealajuhatajale rääkima, mis seal toimus. Rääkisin ära. Nad kutsusid veel kolm poissi rääkima. Arutlesime seal ja saime siis tundi tagasi. Siis meid kutsuti uuesti.»

Arti ütleb, et tunnistas ennast lõpuks süüdi. 

«Ma ei jaksanud seal enam olla. Õppealajuhataja ütles mulle: «Tunnista see üles!» ja lõi rusikaga vastu lauda.»

Hiljem vabandas õppealajuhataja Arti ees. Tarend lubas vabandada ka Kaidi Valli-Mägi ees, kuid ei teinud seda.

«Hakkasin emaga koju minema. Õppealajuhataja palus mind enda kabinetti ja ütles, et vabandab mu ees, et ta mind süüdistas. Rääkisime midagi ja siis ta vabandas uuesti,» räägib Arti.

Küsin Artilt, kas ta sekkuks veel, kui midagi sellist toimuks.

«Ei. Sellepärast, et ta jätab mind siis süüdi. Ja tavaliselt teda (direktori õe poega – toim) süüdi ei jäeta.»

Õppealajuhataja keeldus Postimehega suhtlemast. «Õpilasi ja nende vanemaid puudutavaid probleeme ma avalikkuse ette ei too ja ei kommenteeri. Mul puudub selleks õigus,» kirjutab Tarend.

Postimees suhtles loo tarbeks kaheteistkümne õpetajaga, nende hulgas kolme täna veel Kanepi Gümnaasiumis töötava õpetajaga.

Kolm õpetajat kaheteistkümnest ütles, et ei ole töökiusu kogenud. Nad kõik töötasid koolis aasta.

Pressinõukogule saadeti selle loo kohta kolm kaebust. Loe, millised otsused pressinõukogu langetas.