Island üritab taaselustada viikingite hävitatud metsa
/nginx/o/2019/07/17/12374863t1h823d.jpg)
Enne, kui viikingid Islandi koloniseerisid, katsid riiki lopsakad metsad, kuid põhjamaa sõdalased raiusid kõik maatasa ning nüüd üritavad islandlased maad taaskord rohelusega täita.
Euroopa riikidest on Islandil kõige vähem metsa. Metsad Islandil on nii haruldased ja puud nii noored, et kohalikud naljatavad: «kui metsa ära eksid, siis pead tee leidmiseks vaid püsti tõusma».
Kui viikingid Norrast teele asusid ja inimtühja saare üheksanda sajandi lõpus vallutasid, katsid kasemetsad ligi veerandi saarest.
Vaid sajandiga raiusid asustajad maha 97 protsenti saare metsadest, et koguda ehitusmaterjali majade tarvis.
Metsade taastamine on olnud eriti raske karmi kliima ja aktiivsete vulkaanide tõttu, mis katavad Islandi perioodiliselt tuha ja laavaga.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni 2015. aasta uuringu andmetel katavad metsad vaid pool protsenti saare pinnast.
Puude vähesuse tõttu ei kaitse miski pinnast erosiooni eest. Lisaks ei suuda muld piisavalt vett hoiustada, mis põhjustab kõrbestumist, vaatamata riigi asukohale lähispolaarses kliimavöötmes.
Metsastamispüüdlused 1950ndatel ja 1990ndatel on aidanud kivisele maapinnale taastada natukene kunagisest rohelusest.
Edela-Islandil asub 6000 hektari suurunue basaldi ja musta liivaga kaetud Hafnarsanduri maaala. Islandi võimud on palunud Islandi metsateenistusel muuta kuumaastik metsaks.
«See on üks kohutavamaid näiteid pinnase erosioonist Islandil,» ütles metsateenistuse strateegiajuht Hreinn Oskarsson.
Soomlaste leiutatud punaste torukujuliste «potti-putki» käsikülvikutega istutati räsitud maastikule männi- ja kuusepuid, mille abiga üritatakse kaitsta lähedal asuvat Thorlakshofni linna tolmutormide eest.
Islandi metsateenistuse uurimisasutus asub riigi pealinna Reykjaviki kohal kõrguva Esja mäe jalamil.
Uurimisasutuse kõrval on 50 aastat tagasi istutatud mets, kus sissetoodud liikide kõrval kasvab ka Islandi ainuke põlisliik: kask.
Kuigi kasepuud katsid kunagi kogu Islandi, eelistatakse metsastusprojektides teisi liike.
Metsateenistuse asedirektori Adalsteinn Sigurgeirssoni sõnul ei ole kased produktiivsed puud. «Kui võtta arvesse teisi eesmärke nagu süsihappegaasi eraldamist õhust või puidu tootmist, on meil vaja segametsa, mitte ühte liiki,» selgitas ta.
Üle kogu riigi on paigaldatud kümneid aedu, kes hoolitsetakse istikute tervise eest.
Kvistari aias, umbes 100 kilomeetri kaugusel Reykjavikist, toodetakse iga aasta ligi 900 000 männipuud ja paplit.
«Alguses saime puud Alaskalt, kuid nüüd on meil 30, 40 ja 50-aasta vanuseid puid, mis varustavad meid seemnetega,» ütles 56-aastane aednik Holmfridur Geirsdottir AFP-le.
Esimesed kolm kuud veedavad noored puud kasvuhoonetes ning siis istutatakse puud mulda. Kuna Islandi pinnases on vähe lämmastikku, kasvavad puud aeglaselt.
Kliimasoojenemise takistamiseks on Islandi valitsus teinud metsandusprojektist oma prioriteedi.
Kliimasoojenemise vastu võitlemine metsaga on paradoksaalne nähtus. «Senimaani on metsade kasvu takistanud madalad temperatuurid ja jahedad suvel, kuid kliimasoojenemise tõttu kasvavad metsad kiiremini,» ütles metsateenistuse asedirektor Sigurgeirsson.
Alates 2015. aastast on Islandil istutatud kolm-neli miljonit puud, ehk umbes 1000 hektarit metsa.
See on vaid tilk ookeanis võrreldes näiteks Hiinas samal perioodil istutatud seitsme miljoni hektariga.