Johnsoni sõnul oleks leppeta Brexitis osaliselt süüdi ka Euroopa Liit
Briti peaministriks pürgiv valitsevate konservatiivide juhikandidaat Boris Johnson vihjas kolmapäeval sellele, et leppeta Brexiti teostumise korral lasuks osa süüd ka Euroopa Liidul.
Endine Londoni linnapea ja eksvälisminister on asetanud oma kampaanias peaminister Theresa May järeltulija kohale kesksele kohale lubaduse viia Brexit ellu praegu ette nähtud 31. oktoobril kas lahkumisleppega või ilma.
Konservatiivide liidri ja peaministri kohale välisminister Jeremy Huntiga konkureeriv Johnson pidas kolmapäeval Londonis viimase kampaaniaürituse.
Ta lubas peaministriks saamise korral pidada EL-iga suve jooksul läbirääkimisi Ühendkuningriigile uute lahkumistingimuste üle.
Johnson lisas aga, et kui EL peaks keelduma paindlikkusest või kompromissidest olemasoleva lahkumislepingu osas, «kui nad keelduvad punkti või koma muutmast...pole meil mõistagi muud valikut kui lahkuda teistsugustel tingimustel».
EL-i liidrid on korduvalt öelnud, et ei kavatse mullu novembris May'ga sõlmitud lahkumisleppe üle uusi läbirääkimisi avada, kuigi Briti parlament on selle kolm korda tagasi lükanud.
Parlament on lahkumisleppe maha hääletanud suuresti Iiri kaitsemeetme tõttu, mis peaks hoidma pärast Brexitit avatuna piiri Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ja EL-i liikmesriigi Iirimaa vahel.
Brexiti toetajate hinnangul jätaks see Ühendkuningriigi Euroopa Liidu kaubandusreeglitega liiga tihedalt seotuks. Mõned neist nõuavad, et kaitsemeetmele seataks konkreetne ajapiirang, et vältida selle tähtajatut kehtivust.
Esmaspäeval lubasid nii Johnson kui ka Hunt, et püüavad peaministriks saades Iiri kaitsemeedet lahkumisleppest eemaldada.
Umbes 160 000 Konservatiivse Partei liiget valivad uue erakonnajuhi postihääletusel ning tulemus tehakse teatavaks 23. juuli hommikul. Järgmisel päeval saab temast automaatselt peaminister.
Ametist lahkuv peaminister May taunis varem kolmapäeval peetud kõnes «absolutismi» poliitikas üle kogu maailma ja ärgitas oma järeltulijat Brexiti leppe saavutamiseks kompromissidele minema.
«Mis tahes teed me ka ei vali, see peab olema pikas perspektiivis kestlik, et Brexiti elluviimine ühendaks taas meie riigi. See peab tähendama mingil kujul kompromissi,» lausus ta.
Brexiti venimajäämine on muutmas Suurbritannia poliitilist maastikku ning vihased Brexiti toetajad on üha enam koondumas Nigel Farage'i Brexiti Partei taha.
Johnsonilt küsiti kolmapäeval, kas ta kavatseb oma Brexiti plaani läbiviimiseks Farage'i erakonnaga koostööd teha. «Ma välistan selle,» kõlas vastus.
Eksvälisministri sõnul ei ole leppeta Brexitist midagi karta juhul, kui Suurbritannia selleks valmistub.
Samas üritas ta hajutada lootusi kiire kaubanduslepingu sõlmimise suhtes USA-ga, öeldes, et «see ei ole midagi, mis saab hetkega tehtud».
Johnson tahab sõlmida EL-iga kokkuleppe, mis lubaks Suurbritannial liidust lahkuda, kuid säilitada liikmesusega sarnased tingimused läbirääkimiste ajaks uue kaubanduslepingu üle, mis hõlmaks alternatiivset korraldust Iiri piiri küsimuses.
Ta rõhutas oma vastuseisu EL-i «regulatiivsele ülepingutusele» plastikust jääkotti topitud suitsuheeringa näitel. Ta taunis asjaolu, et EL-ist väljapoole jääv Briti kroonikoloonia Mani saar, kus kala püüti, peab järgima EL-iga kauplemiseks bloki reegleid, mis kohustavad saart oma suitsuheeringat jääkotis müüma.