Eksväliministritest europarlamendi saadikud: ärge võimendage paremäärmuslaste mõju üle (10)

Neeme Raud
, ajakirjanik
Copy
Marina Kaljurand ja Sven Mikser.
Marina Kaljurand ja Sven Mikser. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kolm Eesti endist välisministrit, kes nüüd Euroopa Parlamenti (EP) kuuluvad - Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Sven Mikser – ütlesid KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin» antud intervjuudes, et europarlamendi valimiste järel ei toimunud mingil juhul seda, mida osa vaatlejaid ennustas – et parem-äärmuslik tiib muutub seal eriti mõjukaks.

Rääkigem asjadest nii nagu need on, soovitasid saadikud.

Marina Kaljurand ütles, et paremäärmuslik fraktsioon moodustab 10 protsenti parlamendist ja ei saa selle tööd mingil juhul suunata.

«Mida paremäärmuslased saavad teha? Nad saavad seista seljaga saali poole kui mängitakse hümni, nad saavad demonstratiivselt välja jalutada kui neile midagi ei meeldi,» ütles Kaljurand.  «Aga nad ei suuda lammutada, nad ei suuda lõhkuda, sest enamus on täna nende käes, kes tahavad näha arenevat ühtset, progressiivset Euroopat.»

«Seega ei ole mõtet püüda luua meedias illusiooni, et praegusel hetkel on tasakaalustatud ajakirjandus selline, kus igale Euroopa Parlamendi niiöelda peavoolu saadiku arvamusele pannakse kõrvale paremsaadiku arvamus. See ei ole tasakaal, neid on europarlamendis vaid alla kümne protsendi,» meenutas Kaljurand.

Urmas Paet leiab, et juba on näha kuidas Euroopa Parlamendis ja ka Eestis aetakse kohati suust välja otsekui kuuma vahtu. Näiteks kui kurdetakse, et kuna Euroopa juhtivad kohad läksid Lääne-Euroopa riikide poliitikutele, siis meie ida-eurooplastena oleme otsekui kannatajad.

«Miks, pagana pärast peaks olema Eestile kasulikum mingi abstraktne Bulgaaria või Rumeenia poliitik mingil ametikohal, võrreldes Hollandi või Belgia poliitikuga? Kas ainuüksi see, et tullakse sellisest tegelikult kunstnikust ühisnimetajast nagu Ida-Euroopa annab a priori mingisugused eelised? Vastus ju tegelikult on – ei anna.»

Ka Paet rõhutas, et Euroopa Parlamendi kajastamisel ei peaks püüdma upitada sealset paremäärmust, mis üldpildis on vaid alla 10 protsendi koosseisust.

Sven Mikser märkis, et Brexiti praegusse mõneti ummikseisu jõudmine on võtnud tuure maha kontinentaal-Euroopa populistlikelt poliitikutelt, kes oleksid soovinud kohe seda eeskuju järgida. Kuid populistlikud liikumised on endiselt Euroopas nähvtavad. Neid ei tasu ei ala- ega ka ülehinnata. Aga europarlamendi liikmena näeb ta samas ka Euroopa tulevikule teisi ohte, millega tuleb tõsiselt tegeleda.

«Euroopa Liit toimib küll edasi, kuid kaotab võimet langetada otsuseid ja muutub tühjaks ja sisutuks, õõnsaks asjaks. Meie asi on seista selle eest, et ta oleks tugev,» rõhutas Mikser.

Intervjuusid EP saadikutest Eesti endiste välisministritega KUKU saates «Neeme Raud. Siin» kuulake siit.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles