Tänavu neljandat korda toimuva rõõmsate laste festivali eesmärk on endiselt sama: teha lapsed rõõmsaks. Seda üritus eri viisil saavutab. Pärastlõunal väisas Pärnu Rannaparki tuhatkond huvilist, nautides head suveilma, proovides kätt töötubades või sukeldudes nostalgiamaailma, süües vana kooli vahvleid: selliseid, mis kunagi alati vanaema juures laual ootasid.
Ammende villa poolsest väravast sisenedes astud justkui muusikamaailma, sest kohe jõuavad kõrvu klaveri-, kitarri-, akordioni- ja ksülofonihelid. Neid saadab mitmeliikmeline löökpillikvartett: üks trummikomplekt, aga neli noort mängijat. Pargi puude kõrgematelt okstelt ripuvad potid ja kulbid, tekitades kokkupõrkel heli, mis üle pargi õrnalt kajab.
Sildid "Pillid" ja "Noodid" märgivad, et just see ala on instrumentide päralt. Mudilasi näeb seal palju. Vaatepilt ju üllatab ja kutsub, sest millal veel silmab Rannapargis kaht klavessiini, seljad vastamisi.
Vasakule jääb beebi- ja lasteala: festivali rahulikum paik. Tähelepanu äratab motoorikanurk, kus väiksemad heitnud jalast suvesandaalid ja lasevad jalataldadel tajuda eri pinnavorme. "Mille peal on kõige mõnusam?" küsib üks ema tütrelt. "Kivi peal pole üldse valus!" vastas seepeale mudilane. Samuti tekitab huvi hambajooga.