Ministeerium: Jägala jõe taastamine aitaks toota rohkem lõhet

Linnamäe hüdroelektrijaam. Foto: Uwe Gnadenteich

Keskkonnaministeeriumi hinnangul aitaks Jägala jõe taastamine toota rohkem lõhet, mistõttu soovitakse kultuuriministeeriumile tehtud pöördumises enne Linnamäe paisu ehitusmälestisena kaitse alla võtmist proovida koos lahenduseni jõuda.

Jägala jõel paisjärvest üleujutatud alal on Jägala joast suubumiseni merre üliväärtuslikud kärestikulised elupaigad, mis on eluks vajalikud nii siirdekaladele kui ka muule vee-elustikule.

"Näiteks annaks taastatud Jägala jõe puhul umbes viie kilomeetri pikkune jõe lõik joast mereni igal aastal hinnanguliselt 7600–12 600 lõhe noorkala, mis tähendaks umbes 1140–1890 täiskasvanud lõhe tootmist aastas. Eesti lõhekvoot Soome lahes on langenud alla tuhande täiskasvanud kala aastas ehk Jägala jõe taastamine toodaks rohkem lõhet, kui on praegune Eesti lõhekvoot Soome lahes," toob keskkonnaministeerium välja oma pöördumises.

See omakorda võimaldaks tõsta Soome lahe lõhekvooti, mis oleks majanduslikult kasulik nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele ning edendaks ja kaitseks rannakalanduse kultuuripärandit. Lisaks suureneks ka teiste kalade, näiteks meriforelli ja siirdesiia arvukus ning paraneks kaitsealuste liikide seisund," lisatakse pöördumises.

Eesti lõhekvoot Soome lahes on langenud alla tuhande täiskasvanud kala aastas ehk Jägala jõe taastamine toodaks rohkem lõhet, kui on praegune Eesti lõhekvoot Soome lahes.

Jägala jõel asub üleeuroopalisse Natura 2000 looduskaitse võrgustikku kuuluv Jägala loodusala, mille kaitse-eesmärkideks on lõhe, hariliku võldase, jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja saarma elupaikade kaitse. Kõik nimetatud liigid saavad elada vaid jõelises elupaigas. Veeseaduse järgi oleks pidanud 2015. aasta lõpuks olema saavutatud pinnavee hea seisund, kuid Jägala jõe seisund oli 2014. aastal Jägala joa ja Linnamäe paisu vahelisel alal halb ning muudatusi pole veeseisundi parandamiseks tehtud.

Kultuuriministeerium on algatanud Linnamäe paisu ehitusmälestisena kaitse alla võtmise ja Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamise menetluse.

Keskkonnaministeerium on samuti huvitatud kultuurimälestise säilimisest ning arvab, et muinsuskaitselisi ja looduskaitselisi eesmärke saab ka koos saavutada – selle hea näide on kompromisslahendus Jändja paisul Pärnu jõel ja Kiidjärve paisul Ahja jõel. Sarnane lahendus on võimalik ka Jägala jõel, ning selle tulemusena oleks tagatud ka Rebala muinsuskaitseala ja Jägala hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine.

Keskkonnaministeerium ei poolda praegu paisjärve kaitse alla võtmist ehk paisu kaitsevööndi suurendamist, mis töötab ministeeriumi hinnangul otseselt vastu Natura kaitse-eesmärkidele.

Kokkuvõttes tegi keskkonnaministeerium ettepaneku enne paisjärve kaitsevööndi suurendamise menetluse lõppemist või tulemuste saabumist ministeeriumidel kohtuda ning kaasata vajadusel keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti peadirektor.