Video: täna saatis India raketi Kuule (5)

Copy
India kosmoseuuringute organisatsiooni (ISRO) foto Chandrayaan-2, Moon Chariot 2 süstikust.
India kosmoseuuringute organisatsiooni (ISRO) foto Chandrayaan-2, Moon Chariot 2 süstikust. Foto: ISRO HANDOUT PHOTOGRAPHS HANDOUT / EPA / Scanpix

India saadab täna lõunal raketi kuule. Esimene start katkestati 56 minutit enne õhku tõusu kütuselekke tõttu. Kakskümmend tundi kestev stardiloendus algas eile kell 16.13.

India teadlased viisid raketibaasi lähedal asuvates templites läbi rituaalseid palvetseremooniaid ning kinnitasid, et möödunud nädalal juhtunud apsakas ei kordu. Lõuna-Aasia riik loodab liituda kolme juba kuul käinud riigiga – Venemaa, USA ja Hiinaga.

President Ram Nath Kovid ühines kergelt vihmasel esmaspäeval 7000 starti vaatama tulnud inimesega, kelle seas olid ka lippe lehvitavad koolilapsed. Stardiplatvorm asub Satish Dhawan kosmosejaamas Sirharikota saarel, Lõuna-India Andhra Pradeshi osariigi ranniku lähedal.

India kosmoseuuringute organisatsioon (ISRO) teatas, et geosünkroonse sateliidisüstiku (GSLV) MkIII, India võimsaima raketi, tankimine läks plaanipäraselt.

«Ei ole võimalik, et seekord mingi tehniline viga ilmub,» ütles ISRO juht K. Sivan The Hindu ajalehele.

«Pärast vea tekkimist (esimesel stardikatsel), peatasime loenduse, tuvastasime probleemi ja parandasime selle,» lisas Sivan.

Pea tervenisti Indias disainitud ja ehitatud süstik Moon Chariot 2 võtab endaga kaasa orbitaaljaama, maanduri ja Kuu-kulguri. Kahe ja poole tonnine orbitaaljaam tiirleb ümber Kuu ühe aasta ning pildistab Kuu pinda.

Vikram A. Sarabhai, India kosmoseprogrammi isa, järgi nimetatud maandur kannab endaga taevakeha Lõunapoolusele Kuu-kulguri.

ISRO teadlased kontrollivad Kuu-kulgurit Pragyaan, mis sanskriti keeles tähendab tarkust, kosmosejaamast. Kaugjuhitud kulgur uurib ühe kuupäeva (võrdne 14 päevaga Maal) Kuu pinda ja viib läbi eksperimente.

Ekspertide sõnul oli missiooni keerukuse tõttu takistusi, nagu esimese stardi katkestamist, oodata.

«Nii ambitsioonika ja maineka missiooni puhul ei tohi võtta isegi väikseimat riski. Isegi, kui tuvastatakse vaid pisikene viga,» ütles New Delhi Observer Research Foundation mõttekoja kosmoseosakonna juht Rajeswari Pillai Rajagopalan.

ISRO teadlased töötavad orbiitjaama kallal.
ISRO teadlased töötavad orbiitjaama kallal. Foto: MANJUNATH KIRAN / AFP / Scanpix

Endine NASA teadlane Kumar Krishen ütles, et India kosmoseagentuuri tuleks kiita nii ambitsioonika projekti ettevõtmise eest. «Me peame meeles pidama, et kosmosemissioonid on riskantsed ja varasemalt on mitmeid süsteemirikkeid olnud ning inimelusid kaotatud,» sõnas ta.

Lisaks kosmoseriikidega liitumisele on kosmosemissioon Chandrayaan-2 silmapaistev ka oma madala maksumuse eest. Kuureisi peale on kulutatud umbes 140 miljonit dollarit (124 miljonit eurot), mida on üsna vähe, võrreldes teiste samalaadsete missioonidega.

Kuul kõndimise 50. aastapäeva tähistav USA kulutas Apollo missioonidele ligi 100 miljardit dollarit (89 miljardit eurot).

India peaminister Narendra Modi lubas 2022. aastaks saata kuule mehitatud süstiku. Eelmisest kuumissioonist, mille käigus tiirles orbiitjaam ümber Kuu, otsides vett, (Chandrayaan-1) on möödas 11 aastat.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles