Ukraina valimiste järelkaja - mida hakkab Zelenskõi edasi tegema? (3)
/nginx/o/2021/04/08/13719150t1h7d1a.jpg)
22. juuli 2019, 14:20
Eile toimunud Ukraina parlamendivalimiste hääli veel loetakse. Hetkel on loetud pooled häältest ning Rahva Teener on kogunud neist 42,45%.
Ukraina valimiskomisjoni avaldatud andmetel on hetkel loetud 51, 2% häältest ning Rahva Teenri poolt on hääletanud 42,4% inimestest.
Opositsiooni Platvorm – Elu Nimel on hetkel kogunud 12,88%, Euroopa Solidaarsus 8,65%, Isamaa 8,01% ning Hääl 6,39% häältest, vahendab UNIAN.
See, kas Zelenskõi otsus korraldada erakorralised parlamendivalimised tõi presidendile ka parlamendienamuse, ei ole aga veel kindel. Valimised korraldati kolm kuud enne korraliste valimiste toimumist.
Ukraina kasutab valimistel segasüsteemi, mille järgi jaotatakse 199 kohta ühemandaadilistes valimispiirkondades ja 225 kohta jaotatakse proportsionaalse valimissüsteemi järgi. See tähendab, et kõrge üldine toetus ei pruugi tuua kaasa parlamendienamust.
Võimalikuks koalitsioonipartneriks on Zelenskõi pidanud Svjatoslav Vakartšukki, kelle erakond, Hääl, saab napilt parlamenti. Zelenskõi ütles juba eile, et kavatseb esimesena just Vakartšukiga läbirääkimisi pidada.
Samas andis Rahva Teenri juht Dmitro Razumkov täna erakonna peakorteris toimunud pressikonverentsil teada, et hetkel on liiga vara koalitsioonist rääkida, vahendab UNIAN.
Kui Rahva Teener suudab saavutada parlamendienamuse, ei ole koalitsiooni vaja moodustada. Tegu oleks esimese korraga, mil ükski erakond on saavutanud Ukrainas parlamendienamuse, alates iseseisvumisest.
Ebaregulaarsused valimistel
Juba enne valimisi rikuti valimiskampaania tavasid. Päev enne valimisi on Ukrainas ette nähtud vaikne päev, mil ei tohi teha kampaaniat. Ukraina meediaväljaanne 112 International vahendab, et sel päeval esitati aga 570 kaebust ebaseadusliku kampaania tegevuse osas ning alustati ühtteist kriminaaluurimust.
Valimiste päeval ei avatud ka kaheksat valimisjaoskonda ning 16 valimisjaoskonda avati hiliselt.
Donestki oblastis esines valimisrikkumisi ka valimispäeval. 49 valimisjaoskonnas oli 112 Internationali sõnul suuri valimisrikkumisi. Kuigi esines nii häälteostmist kui altkäemaksude küsimist, siis kõige levinum rikkumine oli inimeste lisamine kandidaatide hulka.
Pettuse järgi lisatakse inimesi, kellel on sarnane nimi parlamendikandidaatidega, valimisnimekirjadesse, eesmärgiga võtta ära nende hääli ning saada neid endale.
Eile tuli ilmsiks ka valimispettus Donetski regiooni Bahmuti linnas, kus valimisjaoskonnas allkirjastati valimistulemuste raport enne häälte kokku lugemist. Riikliku politsei esindaja Iaroslav Trakalo kirjutas Facebooki postitutses, et dokumentidele oli vaja lisada vaid «võitnud» kandidaatide nimi ja erakond.
Pettuse ilmsikstulekul valati raport aga tindiga üle.
Valimiskomisjoni juht Tetjana Slipatšuk ütles infotunnis meediale, et valimiste läbiviimine oli aus ning tõi positiivsena välja hea valimisosaluse arvestades suvist perioodi. Suvekuudel ei ole seni Ukrainas valimisi peetud.
Siiski on valimisaktiivsus madalam kui varasematel aastatel.
Ukraine, parliamentary elections today:
— Europe Elects (@EuropeElects) July 21, 2019
Final turnout
2019: 49.9%
2014: 51.9%
2012: 57.4%
2007: 62.0%
2006: 67.6%
2002: 69.3%
1998: 70.8%
1994: 75.8%#Ukraine #UkraineElections #Вибори #Вибори2019
Mida tähendab suur võit Zelenskõile?
John Herbst, endine USA suursaadik Ukrainas ütles RFE/RL-ile pärast lävepakuküsitluste lõppu, et Zelenskõi on nüüd pannud ennast positsiooni, kus ta on võimeline ellu viima tõsiseid reforme kui ta seda soovib.
Brian Bonner, Kyiv Posti peatoimetaja, näeb samuti positiivsena, et Zelenskõi on saanud tugeva positsiooni. See võimaldab tal hakata ellu viima oma ambitsioonikat reformikava ning valida ametitesse endale usaldusväärsed inimesed, kes teostavad järelvalvet, leiab Bonner.
Samuti on positiivsena vähenenud radikaalsete erakondade hulk Ukraina parlamendis ning tõusnud uute tegijate hulk, kuni kolm neljandikku uuest parlamendist, ütleb Bonner.
Peamise probleemina on toodud välja aga Zelenskõi lustratsiooni-poliitikat, ehk plaani eemaldada ametitest kõik ametnikud ja tipp-poliitikud, kes olid ametis Poroshenko ametiajast.
Lustratsiooniplaan on saanud laialdase kriitika osaliseks. G7 riikide suursaadikud Ukrainas kiitsid ühisavalduses Ukraina senist protsessi ning öelnud, et kuigi ametit kuritarvitanute vastutusele võtmine on oluline, siis ei tohiks laieneda valimatult kõigini, kes samal ajal ametis olid.
G7 Ambassadors' statement pic.twitter.com/QpFISahMOv
— G7AmbReformUA (@G7AmbReformUA) July 12, 2019
Head suhted lääneriikidega on Zelenskõi jaoks aga olulised, sest uus president on võtnud endale eesmärgiks konflikti lahendamise Ida-Ukrainas.
Vaatamata Trumpi kriitilisusele NATO osas, mis on Ukraina presidendi nimetatud eesmärgiks, ning soovile parandada suhteid Putiniga, võib liitvaks omaduseks olla karjäär meedias, kirjutab RFE/RLi USA korrespodent Todd Prince.
Kuigi Zelenskõi saavutas võidu Ukrainas, sai Rahva Teener tagasilöögi aga välismaal.
Euroopa Solidaarsuse erakond, mida juhib endine Ukraina president Petro Porošenko, võitis aga välissaatkondades toimunud parlamendivalimised.
Võitlus Zelenskõi erakonnaga oli aga tasavägine, Euroopa Solidaarsuse erakond kogus vaid 1,4% rohkem hääli, kokku 29,5% kõikidest välismaal antud häältest, vahendab UNIAN.