Uskumatu lugu: Ida-Virumaal langes ohver petise võrku kaks korda ja kaotas tuhandeid eurosid (1)
23. juuli 2019, 14:56
Ida-Virumaal sattusid mees ja naine kelmide ohvriks ja jäid oma rahast ilma. Kolmas petetu läks aga juba teist korda sama petise õnge. Kokku langes petiste ohvriks 9760 eurot.
Politsei sai teate selle kohta, et 13. juulil võeti 62-aastase mehega Skype'i teel mitu korda ühendust ning pakuti investeerimisvõimalust. Mees avaldas kelmidele oma andmed, mille tulemusena vormistati tema nimele laen ning peteti välja pangakontole laekunud raha. Kannatanule tekitati kahju kokku 4510 eurot.
Politseile teatati ka teisest juhtumist, kus 17. juulil helistati 66-aastasele naisele väidetavalt ettevõttest «Kilp ja mõõk» ning peteti talt raha välja kokku ligi 1250 eurot.
Nimelt avaldas naine helistajale oma andmed ning oli ka nõus helistaja korraldusi internetipangas täitma. Hiljem kadus kannatanu pangaarvelt kogu raha, mis tol hetkel arvel oli. Lisaks selgus, et kannatanu nimele vormistati laen.
Uus pettus: petetu aitamine
Jõhvi politseijaoskond teatas möödunud nädalal ka juhtumist, kus kannatatule helistati võõralt numbrilt ning öeldi, et tegu on ettevõtte «Kilp ja mõõk» esindajaga. Helistaja väitis, et tema firma tegeleb petta saanud investeerijatele raha tagastamisega. Kuna helistati inimesele, kes tõepoolest umbes aasta tagasi läks investeerimiskelmi õnge, siis jäi kannatanu helistajat uskuma ning oli nõus tema korraldusi internetipangas täitma.
Jõhvi politseijaoskonna uurija Jelena Kuusik ütles, et helistajaks oli tõenäoliselt sama isik, kes varem kannatanult raha välja pettis, kuna helistaja teadis kannatanu nime ja pangarekvisiite. Nüüd palus helistaja, et kannatanu saadaks talle läbi Skype'i isikut tõendavate dokumentide koopiad ning palus tal sisse logida internetipanka. Üsna varsti laekus kannatanu pangaarvele ligi 4000 eurot. Helistaja aga väitis, et tegu on krüptorahaga ning kannatanu peab veel üht-teist ära tegema. Ka seekord sai kõik tehtud.
«Tulemuseks on kahjuks see, et kannatanu arvelt haihtus kõik raha, mis tol hetkel arvel oli. Lisaks sai kannatanu teada, et tema nimele on võetud laenufirmast laen, mida peab nüüd kannatanu firmale tagastama,» tõdes politseinik. «Ma pole teadlik, et eksisteeriks mingi ettevõte, kes tagastab petta saanud inimestele raha. Palun suhtuge skeptiliselt, kui sellise jutuga helistatakse. Oma andmeid ei tohi mingil juhul teistele isikutele avaldada. Ainult nii saab ennast kelmide kavatsustest eemale hoida,» lisas uurija Jelena Kuusik.