Bulgaaria president vetostas kuluka hävitajatehingu USA-ga (1)

BNS
Copy
Hävitaja  F-16.
Hävitaja F-16. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix Baltics

Bulgaaria presidetnt Rumen Radev pani teisipäeval veto 1,3 miljardi dollari suurusele lepingule kaheksa F-16 hävitaja ostmiseks Ühendriikidelt, pidades ebapiisavaks selle heakskiitmisele parlamendis eelnenud debatti. 

«Lühendatud seadusandliku protseduuri tõttu on segaseks jäänud terve rida tähtsaid probleeme, nagu kulud, garantiid, tarneajad, trahvid, hüvitised,» ütles Radev teisipäeval.  

Lepingu strateegilist tähtsust arvestades ei ole see vastuvõetav, lisas ta. 

Bulgaaria valitsus nõustus 1,3 miljardi dollarise tehingu raames ostma õhujõududele kaheksa F-16 Block 70 mitmeotstarbelist hävitajat.  

Lepe sisaldab ka rakette, väljaõpet ja toetust, mis teeb sellest riigi suurima sõjatehnika ostu pärast kommunismi langemist kolme aastakümne eest. 

Kaitseminister on lepingu juba allkirjastanud ja lennukite tarnimine peaks aset leidma ajavahemikus 2023. aasta keskpaik ja 2024. aasta algus. USA lennukid vahetavad välja vananenud Nõukogude Liidu hävitajad MiG-29. 

Parlament ratifitseeris ostu kiirendatud korras reedel, võimaldades seadusandjail ära lühendada debatte kahe kohustusliku hääletuse vahel. 

Kuid kõrge hind käivitas tulise, kuigi lühikese arutelu, mille algatajaks oli sotsialistlik opositsioon, mis tahtis teada leppe kohta rohkem üksikasju, vaidlustamata samas vajadust lennukeid soetada. 

Radev viitas nendele aruteludele kui märgile riikliku konsensuse ja veendumuse puudumisest leppe vastastikku kasulike tingimuste osas. 

President on endine piloot ja õhujõudude komandör ning presidendina ka relvajõudude ülemjuhataja. Tema pooldas odavamat varianti, nagu näiteks Rootsi Gripeni hävitajad. 

Ta väitis ka, et teised riigid nagu Slovakkia ja Bahrein maksid samade USA hävitajate eest madalamat hinda. 

Radev möönis teisipäeval, et Bulgaaria vajab mitmeotstarbelisi lennukeid kogu relvastuse, varustuse ja väljaõppe paketiga, kuid lisas: «Avalikkus väärib kategoorilist vastust, kas see on allkirjastatud lepetega tõepoolest saavutatud.»

Parlamendil seisab nüüd tehingu üle ees veel üks debatt ja hääletus. 

Kuid ilmselt annavad seadusandjad sellele ikkagi oma heakskiidu ning Radevil tuleb see ka jõustada. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles