Tellijale
Kenno Põltsam: Samba saatus sõltub volikogust
Teises maailmasõjas Saksa mundris võidelnud eestlaste monument avati teist korda Lihulas 20. augustil 2004. aastal. Sellel oli kiri: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel.”
Veel päev enne samba teisaldamist 1. septembril kinnitas Tartu ülikooli semiootikaekspertiis, et sambal puuduvad igasugused natsisümbolid. Sambal kujutatud aumedal Raudrist oli kasutusel juba 1814. aastal Preisi armees ja Saksa kiivrit kandsid mehed juba enne teist ilmasõda mitmes Euroopa armees ja minu teada on kiivri prototüüp kasutusel praeguseski Eesti kaitseväes.