Le Vallikivi arvates võiksid apteekrid vähem kompida arstiteaduse piire
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi leiab, et apteekrid on küll kasutamata ressurss tervishoius, kuid senisest rohkem võiksid nad teha ravimite valdkonnas, mitte kombata piire arstitöö suunas, valdkondades, kus neil teadmised puuduvad ja mille katvus on niigi tagatud.
Sügisel toimub suur apteekrite konverents, kus arutatakse, kuidas saaks apteekreid rohkem kaasata esmatasandi teenustesse. Küsitakse, kas apteeker on kasutamata ressurss tervishoius? «On küll,» vastas perearstide selts juht Le Vallikivi portaalile Med24 antud intervjuus. «Aga meie sõnum on see, et apteekrite tegevus võiks laieneda selles suunas, mida nad on õppinud ja väga hästi oskavad ehk kõik see, mis puutub ravimitesse.»
Seevastu võiksid apteekrid Vallikivi sõnul vähem kompida piire. «Perearstidel on igapäevaselt kokkupuuteid patsientidega, kes on apteegist saanud väga erinevaid kogemusi. Saan aru, et kommertssurve igasuguseid asju müüa on väga suur, aga meditsiinitöötajana ütlen, et on ebaeetiline müüa inimestele apteegiteenuse tähe all valge kittel seljas asju, mida nad tegelikult ei vaja ja pakkuda teenuseid, mis pole nende pädevuses,» ütles Vallikivi. Näiteks häirivad teda erinevad tervisetestid. «Minu hiljutine kogemus: kirjutas ema, kes tegi apteegis lapsele toidutaluvuse testi ja tahtis lapse menüüst välja jätta kõik piima- ja nisutooted ning nüüd nõudis perearstilt tõendit, et lasteaed peaks pakkuma lapsele erimenüüd. Teadmata tervisetausta ja kasutades kahtlase kvaliteediga meelevaldset testi provotseeritakse ema otsus võtta lapse menüüst ära kaks väga olulist toiduainete gruppi, mis on lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikud.»
Vallikivi sõnul on perearstid apteekrite esindajatega kohtunud ja leidnud mitmeid teenuseid, mida apteegid võiksid pakkuda. «Meil on järjest rohkem eakaid patsiente, kelle ravimite nimekiri on kümneid ravimeid pikk,» seletas Vallikivi. «Asi, mida proviisorid juba katsetavad on medical use review ehk nad vaatavad üle patsiendi ravimilehe selles valguses, mis on ravimite sünergia, võimalikud koostoimed ja alternatiivid. See on hädavajalik, sest kui mul ka on olemas ravijuhendid, siis ma pole suuteline seda ise tegema. Ravijuhendid käsitlevad enamasti ühe haiguse ravi ega räägi sellest, kui patsiendil on neli haigust.»