Juhtkiri: ületöötanud roolikeerajad

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Bussijuhid nagu teisedki kutselised roolikeerajad võivad ühes ööpäevas üksnes kindla arvu tunde tööd teha. Eesmärk on selge: juht, kes on teel mitukümmend tonni kaaluva metallkastiga ja veab veel teisi inimesi, peab olema värske peaga. Nii enda kui teiste ohutuse nimel. Paraku on aga võimalik lepingutega skeemitades sellest piirangust mööda hiilida.

Postimees kirjutab täna bussijuhtidest, kes eri tüüpi lepingutega eri bussifirmades lubatud tunde ületavad, ja ka bussifirmadest, mis ise selliseid skeeme soodustavad. Üks peategelasi selles loos on ATKO Grupp, mille bussijuhid töötundide täitumisel käsunduslepingu alusel edasi sõidavad. Teine ja kolmas viis, kuidas bussijuhid piirangust mööda hiilivad, on kas puhkuse ajal töötamine või siis juba teises ettevõttes sõitmine.

Probleem ja sestap ka lahendus on mõlemal ühine. Nagu muudeski sektorites, on ka bussifirmadel tööjõust puudus. Teisalt tahab ka bussijuht ära elada, mistõttu istutakse rooli ka puhkeajast. Kõik on hästi, kuniks juhtub õnnetus.

Tänaseni pole selge, mis viis kokkupõrkeni Keila-Joal, kui ATKO reisibuss tee ääres seisnud veokile sisse sõitis ja paarkümmend inimest viga sai. Sündmuskohal ütles politsei operatiivjuht, et pidurdusjälgi polnud õnnetuskohas nähagi, lisades, et ilmselt oli tegu bussijuhi tähelepanematusega. Bussijuht aga selgitas, et tolles kohas paistis päike täpselt silma.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on aga juba ammu kritiseerinud ATKO puhul nii hilinemisi kui ka väljumiste ärajäämisi, niisamuti busside tehniliselt kehva seisu. Maanteeameti ja politsei möödunud sügisel ja sel kevadel korraldatud reidid näitasid, et ATKO on vedanud lapsi ka bussidega, millel olid kas siledaks kulunud rehvid, vigane pidurisüsteem, katkised turvavööd või avanematu avariisüsteem. Seega pole tegu üksikjuhtumitega.

Ettevõte on mõnda vajakajäämist möönnud, kuid eelistanud etteheiteid vaidlustada. Mai lõpus mindi ühistranspordikeskuse vastu ka kohtusse.

Iga tavaline autojuhtki peab enne rooli istumist kontrollima, et tema masin on töökorras ja ta ise puhanud. Mitutkümmet reisijat vedav bussijuht peab selles aga veenduma.

Igatpidi on ettevõtja huvi selliste skeemidega oma kulusid optimeerida, sest nii ei pea ka ületundide eest lisatasu maksma. Transpordi ametiühing kahtlustabki, et ettevõtted kasutavad ära bussijuhtide naiivsust ja alalhoidlikust. Juhid omavahel neist teemadest küll räägivad, ent kartuses tööd kaotada suurt numbrit sellest ei tehta.

Kuid küsimus pole rahas. Iga tavaline autojuhtki peab enne rooli istumist kontrollima, et tema masin on töökorras ja ta ise puhanud. Mitutkümmet reisijat vedav bussijuht peab selles aga veenduma – et rehvid poleks siledad, pidurid töötaksid ja igaüks saaks turvavöö peale panna. Kui selja taga on juba kümnetunnine tööpäev, pole see niisama lihtne, mistõttu sedalaadi regulatsioon paika ongi pandud.

Töötundidega mängimine pole üksnes seadustest mööda hiilimine, vaid kaaskodanike elu ohtu seadmine.