Prokuratuur ei näe Tarandi poolt SAPTK-i raha endale jätmises kuritegu (57)
30. juuli 2019, 07:11
Põhja ringkonnaprokuratuur ei näe endise eurosaadiku Indrek Tarandi tegevuses SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) arvelt talle üle kantud raha endale jätmises kuritegu. SAPTK asja nii ei jäta ja pöördub riigiprokuratuuri.
SAPTK kandis 23. mail oma pangaarvelt Indrek Tarandi pangaarvele 2000 eurot ning maksekorralduses märkis selgituseks «Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks».
Kuna hiljem kandsid sama summa Tarandile vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele üle ka Rieberg ja Osa, siis nõudis SAPTK-i juht Varro Vooglaid Tarandilt üleliigse 2000 euro tagastamist, kuid viimane pole seda senini teinud.
Põhja ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold leidis esmaspäeval, et SAPTK-i avalduse alusel ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks. «Ülekannet tehes ei ole selles täpselt selgitatud, mille eest on annetus Indrek Tarandile tehtud, eelnevalt ei ole kokku lepitud, mis tingimustel on Indrek Tarand kohustatud annetuse vastu võtma või tagastama,» märkis ta.
Prokuröri hinnangul puuduvad Indrek Tarandi tegevuses karistusseadustiku omastamist käsitleva paragrahvi tunnused. «Tegemist on ühepoolsest tehingust tuleneva vaidlusega ning raha tagastamise nõudega on võimailik pöörduda tsiviilkohtusse,» märkis prokurör.
Samas on SAPTK-il võimalik kaevata Põhja ringkonnaprokuratuuri otsuse peale riigiprokuratuuri.
Varro Vooglaid ütles BNS-ile, et talle tundub, et Eestis kehtivad erinevatele inimestele erinevad seadused.
«Tarand teadis väga hästi, mille eest me talle SAPTK-i poolt raha üle kandsime. Samuti lubas ta selgesõnaliselt raha tagastada ja üksnes sellele lubadusele toetudes kandsid Osa ja Rieberg talle sama summa uuesti üle. Kui Tarand oli raha saanud teist korda, siis ta aga taganes oma lubadusest raha tagasi kanda ja hakkas irvitama, et lollid olite, et minu lubadust uskuma jäite,» ütles Vooglaid.
«Prokuratuuri selline käitumine ilmselgelt õõnestab inimeste usku õigusriiki. Eriti teeb seda teadmine, et kui oled heade sidemetega prominent, siis võid seadust rikkuda kuidas aga soovid — karta pole midagi,» nentis ta.
10. mail Harju maakohtus lepitusmenetluse raames sõlmitud kokkuleppe järgi pidid Mart Rieberg ja Meelis Osa vabandama Tarandi ees ja maksma talle 2000 eurot hüvitist.
Seejärel pöördusid Rieberg ja Osa Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poole küsimusega, kas oleks võimalik saada abi selle summa kokkusaamiseks.
Abi osutamiseks sai SAPTK annetustena vajamineva summa kokku juba sama päeva jooksul ning kandis Tarandile üle. Samas sai Tarand sama summa veel ka Osalt ja Riebergilt ehk kokku juba 4000 eurot, kuigi sõlmitud ja kohtu kinnitatud leppe kohaselt oleks ta pidanud saama vaid 2000 eurot.
SAPTK-i korduvatele palvetele vaatamata, pole Tarand 2000 eurot tagasi maksnud.
Suur tüli sai alguse mullu novembris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) rändeleppevastasel meeleavaldusel riigikogu ees Toompeal, kui Rieberg ja Osa seal endale tähelepanu tõmmata üritanud Tarandit ründasid.
Põhja ringkonnaprokuratuur hindas Osa ja Riebergi tegevuse avaliku korra raskeks rikkumiseks vägivallatsemisega, kuid poolte kokkuleppel lahendas kohus asja lepitusmenetluses.
SAPTK viib asja riigiprokuratuuri
SAPTK vaidlustab riigiprokuratuuris Põhja ringkonnaprokuratuuri otsuse mitte alustada endise eurosaadiku Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetlust, kes jättis endale SAPTK-i poolt talle topelt kantud 2000 eurot.
SAPTK-i juht Varro Vooglaid ütles BNSile, et vaidlustab ringkonnaprokuratuuri otsuse kindlasti riigiprokuratuuris. «Prokuratuuri käitumine on arusaamatu. Ja pettumust valmistav,» nentis ta.