Süüdi kõigi ja kõige ees

Martin Pent. Foto: Erakogu

Tuhandeid aastaid tagasi uskusid muistsed egiptlased, et pärast surma ootab igat inimest ees südame kaalumise rituaal, mida viivad läbi jumalad ja mis määrab igaühe saatuse hauataguses elus. Häda sellele, kelle südametunnistus pattudega koormatud oli, kuna õnnetu hing määrati igaveseks kurja deemoni meelevalda. Mis tegelikult pärast surma juhtub, ei teata senimaani, kuid raske südamega kaasinimesi kohtab ka meie päevil, ja seda kõige ootamatumates olukordades.

Olin ühel ülemöödunud nädala palaval õhtupoolikul õues ronimispuude juures, et vastavalt moodsa ja eneseteadliku inimese käitumiskoodeksile kehalisi harjutusi teha ja lihaste toonust hoida. Ühel hetkel sõitis jalgrattal mööda meesterahvas, nii umbes pensionieelik, kes, olles ei hoolitsetud ega ka hoolitsemata välimusega, peatas mind nähes sõiduvahendi ning tõttas reipal sammul minu poole. Tema soov juttu teha reetis end juba varakult.

“Jõudu! Räägi, mitu lõuatõmmet sa teha jaksad ka!” Hakkasime siis vestlema. Sain teada, et tema jaksavat seda harjutust minust vähem teha, seevastu eelistavat ta aga ujumist, milles tema ilmselt omakorda mulle silmad ette teeks. Ja nii edasi. Mulle tundus, nagu saadaks teda mingi õrn alkoholi aroom, kuid vintis ta polnud, või kui tõesti oli, siis varjas seda filigraanselt. Ta polnud isegi nii vana, et kogu oma elulugu esimesele ettejuhtuvale ümber jutustama hakata, ning peale mõneminutilist jutuajamist sättiski mees end juba minekule.