INF-ist lahkunud USA hakkab uusi rakette katsetama (1)
/nginx/o/2019/08/03/12430729t1h23b7.jpg)
Keskmaa tuumajõudude lepingust INF lahkunud USA teatas plaanist katsetada uut raketti. Ühendriikide ametnike sõnul ei ole nad enam Venemaaga sõlmitud leppest halvatud ning nad saavad asuda välja töötama relvasüsteeme, mis olid selle lepinguga keelatud.
1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
Washington on aastaid süüdistanud Venemaad uut tüüpi raketi 9M729 väljatöötamises. Selle lennuulatus on NATO andmetel umbes 1500 kilomeetrit, kuid Moskva väidab, et vaid 480, mis jääks INF-iga lubatud piiridesse.
USA sõnul annaks 9M729 Moskvale eelisseisundi võrreldes Euroopas paiknevate NATO vägedega.
«Ühendriigid ei jää osaliseks leppes, mida Venemaa tahtlikult rikub,» kuulutas välisminister Mike Pompeo ametlikult lahkumisest teatades. Ta lisas, et leppega keelatud Vene raketisüsteem on «otsene oht Ühendriikidele ja tema liitlastele».
«INF-leppe ülesütlemine kinnitab, et USA on asunud hävitama kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei sobi,» ütles Vene välisministeerium omapoolses avalduses.
«See viib olemasolevate relvastuskontrollisüsteemide lammutamiseni,» lisas ministeerium ilmselt viitega USA ja Venemaa kaugmaa tuumarelvi käsitlevale uuele START-leppele, mille aegumistähtaeg on 2021. aasta.
Üks silm Hiinal
INF-i puuduseks peeti ka asjaolu, et see ei hõlmanud Hiinat ega raketitehnoloogiat, mida veel põlvkond tagasi olemas ei olnud.
Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina. Viimane on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.
Raketitehnoloogias on aga asjad teisiti. USA sõjaväeametnikud on öelnud, et 95 protsenti Hiina ballistilistest ja tiibrakettidest rikkunuks INF-leppe tingimusi.
USA presidendi Donald Trumpi sõnul on ta uuest tuumarelvi piiravast leppest Hiina ja Venemaaga ka rääkinud.
«Ja ma ütlen teile, et Hiina on väga elevil ja tahab sellest rääkida, nagu ka Venemaa,» ütles Trump ajakirjanikele. «Nii et minu arvates saame me mingil hetkel kokkuleppe.»
Hiina suursaadik ÜRO-s Zhang Jun protestis eile katsete üle tuua tema riik relvaleppest taandumise ettekäändeks.
«Te teate, et Ühendriikide arvates peaks Hiina oleme selle desarmeerimisleppe osaline, aga minu arvates teavad kõik, et Hiina ei ole Ühendriikide ja Vene föderatsiooniga samal tasemel,» ütles suursaadik.
Võidurelvastumise vari
Ühendriigid on lubanud mitte paigutada uusi tuumalõhkepeadega keskmaarakette Euroopasse, kuid ei ole andnud sellist lubadust tavalõhkepeadega rakettide kohta.
INF-ist lahkumine aga andis nüüd USA kaitseministeeriumile vabad käed riigi keskmaarakettide arsenali uuendamiseks.
USA administratsiooni kõrged ametnikud kinnitavad, et eelolevad raketikatsetused ei ole mõeldud provokatsioonina. Ühendriigid on INF-iga keelatud relvasüsteemide kasutuselevõtust «aastate kaugusel», ütles üks ametnik.
Mõne aja pärast võib aga USA-l tekkida soov paigutada niisugused relvasüsteemid Euroopasse vastukaaluks Venemaale, ja Hiinale mõeldes Aasiasse.
Mõttekojas Rand Corporation töötav endine USA karjääridiplomaat William Courtney ütles, et tänapäeva keskmaaraketid on tehnoloogia arengu tõttu palju täpsemad kui nende 30 aasta vanused eelkäijad.
"Tehnoloogia on sedavõrd paljud arenenud, et selline rakett on muutunud sõjaliselt ligitõmbavaks," lausus relvastuskontrolliekspert Courtney.
Johns Hopkinsi ülikooli Rahvusvaheliste uuringute kooli strateegiliste suhete professori Thomas Mahnkeni hinnangul peab USA paigutama nüüd Vaikse ookeani saartele ja mujale oma liitlaste territooriumile kesktegevusraadiusega tavarelvad.
Selline samm aitaks seista vastu Hiina tõusule, eriti Lõuna-Hiina merel, kus Hiina rahvavabastusarmee on sisuliselt hõivanud mitu vaidlusalust saart, lausus professor.