Kas jõhkrad massitulistamised toovad USAs kaasa relvaseaduste karmistamise?

NRA kogunemine Kentucky osariigis. Foto: Scott Olson / AFP / Scanpix

USAs tapeti verise nädalavahetuse jooksul kõigest 13 tunni jooksul kahe massitulistamise käigus 29 inimest. 20 Texase osariigis El Pasos ning üheksa Ohio osariigis Daytonis.

President Donald Trump on veretööde järel sattunud kriitikatule alla, põhjuseks riigipea rassistlikud sõnavõtud ja tegevusetus relvaseaduste karmistamise osas. El Paso Walmarti kaubanduskeskuses 20 inimest tapnud noormees postitas enne rünnakut veebilehele 8chan oma «manifesti», kus väitis, et rünnak on vastuseks võõramaalaste invasioonile Texases.

Eile oma New Jersey osariigi golfiklubist Washingtoni suunas teele asudes väitis Trump ajakirjanikele, et vihale pole riigis kohta. Presidendi poliitilised vastased võtsid aga Trumpi pihtide vahele ning ütlesid, et president on oma retoorikaga otseselt vastutav vihakuritegude sagenemise eest.

Poliitilise sõnasõja kõrval on teravalt õhus ka relvaseadusega seotud küsimused, millele pole lugematutest massitulistamistest hoolimata USA poliitikas juba aastaid suudetud või tahetud vastust leida.