Migrante päästvad vabaühendused trotsivad Euroopa riike

Alborani merelt toodud migrandid sadamasse saabumas.

FOTO: CARLOS BARBA / EPA

Hispaania heategevusorganisatsioon, mis päästis läinud nädalal Vahemerelt 121 migranti, lubas esmaspäeval päästeoperatsioone jätkata, trotsides nii Euroopa riikide jõupingutusi sulgeda see inismugeldajate jõukude kasutatav marsruut.

Proactiva Open Armsi asutaja Oscar Camps ärgitas Euroopa Liidu liikmeid võtma vastu 121 inimest, kelle tema alus möödunud nädalal Liibüa ranniku lähedal päästis. Tema sõnul on nende seas ka kaks väikelast ja veel 30 alaealist, kes vajavad arsti- ja psühhiaatrilist abi.

«Me jätkame kuni Euroopa Liit muudab oma rändepoliitikat,» ütles Camps telefonitsi samal ajal, kui päästeleav Open Arms oli 50 kilomeetri kaugusel kagus Itaalia saarest Lampedusast, oodates luba lähimas sadamas randuda. 

Tegemist on ühega vabaühendustest, kes merel migrantide elusid päästavad, hoolimata Euroopa sadamate keeldumisest neid vastu võtta. 

Pühapäeval alustas taas oma päästemissiooni rühmitus SOS Mediterranee, mis oli seitsme kuu eest lõpetanud operatsioonid laevaga Aquarius. Nüüd on neil uus alus, Prantsusmaalt pärit Ocean Viking. 

See seilab nüüd Liibüa ranniku poole, et päästa neid, kes püüavad jõuda Euroopasse seda Vahemere keskosa marsruuti pidi, millel on tänavu Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeil hukkunud 576 inimest. 

Populistliku valitsusega Itaalia on võtnud eriti karmi hoiaku dokumentideta migrantide võõrustamise suhtes, mõistes hukka inimsugeldajate jõugud, mis kuhjavad inimesi kipakatesse paatidesse ja saadavad nad Vahemerele. 

Selle Euroopa partnerid, nagu vabaühendusedki, on samuti neile jõukudele osutanud. 

Kuid kui Rooma ütleb, et migrantide päästmine üksnes julgustab kurjategijaid, siis vabaühendused vastavad, et paadid lähevad ka päästelaevadeta teele ja uppumiste arv kasvab.

«Meie kohalolu päästab elusid. Me loodame, et riigid mõistavad ja ühinevad meiega, sest muud lahendust Vahemere keskosas ei ole,» lausus SOS Mediterranee operatsioonide juht Frederic Penard.

«Vabaühendused on isoleeritud ja tehtud patuoinasteks,» lausus Itaalia rahvusvaheliste poliitikauuringute instituudi ISPI teadur Matteo Villa. 

«Ei ole mingeid tõendeid (EL-i riikide) koordineeritud tegevusest (vabaühenduste vastu), kuid on olemas huvide lähenemine, see on selge,» lisas ta. 

SOS Mediterranee laev Aquarius lõpetas tegevuse 2018. aasta detsembris, olles päästnud 30 000 inimest.

Rühm süüdistas selles mõnede Euroopa riikide obstruktsiooni. Panama võttis Itaalia nõudmisel aluselt õiguse kasutada selle lippu.

Vabaühenduse uus laev Ocean Viking seilab Norra lipu all. 

Hispaania valitsus pidas Open Armsi kuude kaupa kinni Barcelonas, ähvardades seda seda 900 000 euro suuruse trahviga, kui laev juunis päästetsooni naasis. 

Heategevusorganisatsiooni Sea Watch aluse Sea-Watch 3 sakslannast kapten Carola Rackete vahistati juunis Itaalia sadamasse loata sisenemise eest. Kohus vabastas Rackete, kuid laev konfiskeeriti.

Itaalia siseminister Matteo Salvini on lubanud migrante maale vaid juhul, kui teised Euroopa riigid soostuvad neid vastu võtma.

Kuid vabaühendused jätkavad oma tegevust sellest hoolimata. Pühapäeval lubas Malta oma sadamasse organisatsioonile Sea-Eye kuuluva laeva Alan Kurdi 40 migrandiga pardal. Kuid alles pärast seda, kui mitme Euroopa riigiga jõuti kokkuleppele nende laialijagamises. 

Camps ütles, et soovib samasugust lahendust 121 migrandi jaoks, kes on Open Armsi pardal. 

«Itaalia, Malta või Euroopa Liit ise peavad leidma lahenduse, sest nende inimeste õigusi rikutakse,» märkis ta. 

Tagasi üles