Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua trahvi

Foto: Projektibüroo OÜ

Vastavalt ehitusseadustikule peab 1. jaanuariks 2020 olema iga eluruum kantud registrisse. Vastasel juhul on kohalikul omavalitsusel õigus kinnisvaraomanikku trahvida. See tähtaeg ei ole kuidagi seotud kasutusloa saamise kohustusega, kasutusloa protsess käib registrisse kandmise protsessist eraldi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitab, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 16 lg 1 kohaselt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning see puudutab eelkõige ebaseaduslike ehitiste seadustamist. Eeltoodud säte ei nõua, et kohalik omavalitsus väljastaks selleks ajaks kasutusload kõigile olemasolevatele hoonetele.

Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ehitusload (eeldusel, et on hakatud õigeaegselt ehitama) on tähtajatud ja ei pruugi olla aastaks 2020 veel valmis ehitatud. Lisaks on täiendavalt väljastatud täna kehtiva seadustiku alusel mitmeid ehituslube, mille kehtivuse lõpp saabub alles peale 2020 aastat.

Kui suur on trahv?

Kohalikul omavalitsusel oli kuni 01.07.2015. a kehtinud ehitusseaduse (§ 68 ja § 29) ja on ka täna kehtiva ehitusseadustiku (§ 139) alusel võimalus koostada kasutusloata kasutamise eest rahatrahv. Ehitusseadustiku § 139 alusel on võimalik kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, karistada isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

See, kui suures ulatuses ja kas üldse rahatrahvi määratakse, on kohtuvälise menetleja (näiteks kohaliku omavalitsuse) kaalutlusotsus, selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning lisab, et senises tavapärases praktikas edastatakse kodanikule juhised läbi märgukirja/ettekirjutuse ja antakse eelnevalt vabatahtlik täitmise tähtaeg.

Ehitusseadustiku § 133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.

Kuidas kasutusluba taotleda?

Kohalikule omavalitsusele tuleb esitada tehniliste dokumentide kogum, mis kinnitab maja tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Juhul, kui omavalitsusel need dokumendid varasemast puuduvad, tuleb lisada nii tuleohutuse ja elektripaigalduse audit, korstnapühkimise akt kui ka ehitise auditi Kasutusluba on võimalik taotleda kasutusotstarbe kohaselt ja nõuete järgset kasutamist võimaldavale hoonele või rajatisele,  kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale.

«Inimesele, kes pole varem kasutusloa taotlemisega kokku puutunud, võib see olla üsna vaevarikas ning tähendada suur aja- ja energiakulu, sest seadusest tulenevate dokumentide nimekiri on pikk,» räägib Mardo ning lisab, et lihtsam on palgata eksperdid, kes aitavad hoone dokumentatsiooni seadusega kooskõlla viia. Viimase kolme kuuga on Projektibüroo spetsialistide abiga väljastatud ligi poolsada kasutusluba. 

Projektibüroo saab dokumendid kokku kolme kuni nelja ning vahel isegi paari nädalaga. Seejärel läheb taotlus kohalikule omavalitsusele, kellel on menetlemiseks aega 30 päeva. Harilikult võtab kasutusloa taotlemine sõltuvalt omavalitsusest ja dokumentide seisukorrast kokku aega 4-6 kuud ja riigilõiv on umbes 60 eurot.

Uuri lähemalt: www.projektiburoo.ee
 

Kõige olulisemad põhjused, miks on kasutusluba oluline

1. Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada.

Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist Päästeamet.  

2. Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees.

Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja nõuetele vastavus. «See annab kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis,» selgitab Mardo.

3. Kasutusloa olemasolu kiirendab kinnisvara müüki.

Ilma kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole alati nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ilma kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu.

4. Kasutusloa puudumisel ei hüvita kindlustus tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju.

Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid ja konstruktsioonid on turvalised.

5. Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua trahvi.

Seaduse sisu ega selle täitmata jätmise sanktsioonid ei ole muutunud, küll aga on võetud suund sellele, et andmed registris saaks korrastatud. Kui hoone ei ole hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ehitisregistrisse kantud ning sellel puudub kasutusluba, siis on kohalikul omavalitsusel õigus kinnisvaraomanikku trahvida.  See õigus oli omavalitsustel ka varem.