Norra politoloog: vaja on uut referendumit ELiga liitumise üle (8)

Berit Nuka
, toimetaja
Copy
Norralased Oslos konstitutsioonipäeva tähistamas. Kuigi suurem osa Norra elanikke toetab võimalikult lähedast suhet Euroopa Liiduga, on ühendusse kuulumise pooldajaid vähe. 
Norralased Oslos konstitutsioonipäeva tähistamas. Kuigi suurem osa Norra elanikke toetab võimalikult lähedast suhet Euroopa Liiduga, on ühendusse kuulumise pooldajaid vähe. Foto: Zhang Shuhui/Imago/Xinhua/Scanpix

Norra ei kuulu ainsa Põhjamaana Euroopa Liitu (EL), ent Oslo Ülikooli Euroopa õpingute keskuse ARENA direktori Erik Oddvar Erikseni sõnul on riik igas praktilises aspektis ühenduse liikmesmaa, ehkki norrakad seda ei taju ja poliitikud ei tee midagi, et tõsta uuesti päevakorda küsimus ELiga liitumisest, mille rahvas 25 aastat tagasi referendumil maha hääletas.

Kuigi Norra ei kuulu ELi, on riik ühendusega seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguga. Kuidas näevad norralased oma suhet ELiga?

See on halvasti varjatud saladus, et Norra on osa EList, kuigi me pole liikmesriik. Selles mõttes oleme erilised: isegi kui me pole ametlikult liikmed, tahab enamik norralasi ELiga võimalikult lähedasi suhteid.

Norra on andnud oma vägesid ELi lahingugrupi vihmavarju alla, me oleme Schengeni liige, oleme asüüliküsimustes Dublini leppe osaline, oleme ühisturul.

Kõigis praktilistes aspektides oleme ELi liikmesriik, aga inimesed ei tea seda ja poliitikud ei tee mitte midagi, et inimesed mõistaks. Inimestelt tuleks uuesti küsida [kas nad tahavad ELi kuuluda]. Neilt küsiti 1994. aastal, aga sestsaadik on palju juhtunud. Oleme aina rohkem ja rohkem ELiga integreeritud ilma põhiseaduslike muudatusteta, nii et meil on seetõttu konstitutsiooniline probleem.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles