Galerii: isetekkeline vihmahoog nihutas isetekkelise kultuurifestivali algust edasi

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy

Möödunud aastal esimest korda Õnne 33 aias Karlovas peetud isetekkelise kultuurifestivali menukust meenutades kutsusid sama maja elanik Ivar Tamm ja taas Ameerikast Eestisse põiganud David Ilmar Beecher täna õhtupoolikuks suhtlusmeediat pidi samasse kohta neid, kes tunnevad huvi isetekkelisuse vastu. Algusaega tuli aga nihutada, sest kellegagi kooskõlastamata hakkas Karlovas ootamatult sadama vihm.

Tunnike hiljem ehk kella 17.30 paiku olid aias võtnud koha sisse abikaasadest maalikunstnikud Alo ja Maire Aarsalu, kes olid isetekkelisele kultuurifestivalile sõitnud Kodijärvelt, ning veidi eemal hakkas meeleolu joonistuspaberile panema Mari-Ann Remmel.

David Ilmar Beecher mängis puukuuri trepil viiulit. Aias ajasid teiste hulgas juttu folklorist Risto Järv ja skulptor Silja Truus, kes on Tartus tagasi pärast kümmekonda aastat Londonis elamist, kirjandus- ja haridustegelane Toomas Liivamägi ning Õnne 33 üks elanikke, kirjandusteadlane ja tõlkija Ene-Reet Soovik.

Õhtu edenedes ja asjaolude soodsal sobitumisel esineb Ivar Tamme esialgseil andmeil Roomet Jakapi asemantilise ettekandega, Amar Annus räägib teemasse sobivalt «Kas hüppame kohe järeldustesse või mõtleme veidi veel?» ning Virve Sõber arutleb inimese võime üle käituda spontaanselt neuroteaduste vaatenurgast ja inimkäitumisest evolutsioonibioloogiliselt. Meelis Friedenthal hirmutab kuulajaid loomade ja taimede spontaanse generatsiooni teooriatega varauusajal ja selle seostest vaimudega, Indrek Veidenberg aga räägib põgusalt elu iseenesliku tekke termodünaamilisest paratamatusest.

Kes kõik ja millest tegelikult räägivad, selgub kohapeal. Võibolla läheb tantsuks. Võibolla maalivad ja joonistavad kunstnikud midagi niisugust, millega nad ise rahule jäävad, aga võibolla ei saagi pilti valmis, nagu rääkis Alo Aarsalu. Kindel on igatahes see, et mõned Konrad Mäe stuudio kunstnike maalid on seatud Õnne 33 kuuri seinale näituseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles