Puust ja punaseks: kuidas erineb uus isapuhkuse süsteem vanast
Eile allkirjastas sotsiaalminister Tanel Kiik määruse, millega senine 10 päevane isapuhkus pikeneb 30-le päevale. Uus süsteem hakkab kehtima ainult neile, kelle laps sünnib pärast 2020. aasta 1. juulit, mis tähendab, et praegu lapseootel vanemate jaoks midagi veel ei muutu. Postimees teeb ülevaate kõige olulisematest muudatustest, mis uue süsteemiga kaasnevad.
Uuel süsteemil on üleminekuaeg
Isadele mõeldud 30-päevast vanemahüvitist saavad isad hakata kasutama juhul, kui nende laps sünnib 01.07.2020 või pärast seda. Kui laps on sündinud enne seda kuupäeva, kehtib endiselt vana 10 päevase isapuhkuse süsteem.
Üleminekuperioodil tasub sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul tähele panna, et isegi kui laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda, on olukordi, kus 30-päevane periood kehtima veel ei hakka.
Nimelt, kui isa on kaks kuud enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi oma õiguse 10-päevasele isapuhkuse ära, siis temale uus süsteem kehtima ei hakka ja ülejäänud 20 päeva ta ka hiljem välja võtta ei saa.
Muutub isapuhkuse väljavõtmise aeg
Kui vana süsteemi järgi tohtis 10-päevase puhkuse välja võtta kas kaks kuud enne või kaks kuud pärast lapse sündi, siis uue süsteemi järgi venib see periood 30 päevast enne lapse sündi kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik selgitas, et 30-päevast isapuhkust võib kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. Näiteks võib isa kasutada esimesed 10 päeva isapuhkusest siis, kui laps sünnib ning ülejäänud 20 päeva siis, kui laps on juba aastane või pooleteist aastane.
Muutub isapuhkuse arvutamise periood
Vana süsteemi kohaselt võeti 10-päevase isapuhkuse arvestamisel aluseks viimase kuue kuu keskmine sissetulek. Uue süsteemi puhul tehakse arvutus võrdseks üldise vanemahüvitise uue arvutuskäiguga.
«Isa täiendava vanemahüvitise arvestamisel lähtutakse samadest reeglitest, mis hakkavad 1. septembrist 2019 kehtima vanemahüvitise arvestamisel. Esmalt lahutatakse alati lapse sünnikuule eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud ning vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud,» kirjeldas sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna äriteenuste talituse nõunik Marjana Lazarenkov.
Hüvitist ei maksa enam tööandja
Vana süsteemi järgi tuli 10-päevase isapuhkuse saamiseks esitada taotlus oma tööandjale. Tööandja maksis puhkusetasu isale välja ja taotles hüvitise hiljem sotsiaalkindlustusametist tagasi. Uue süsteemi järgi kaob tööandja vahelülina ära ja isa saab taotleda isapuhkuse hüvitist otse sotsiaalkindlustusametilt.
Isakuu ei võta emade puhkust ära
Isakuu on vanemapuhkusele lisaks olev periood. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et isad saavad jääda isapuhkusele kas emaga samal ajal või eraldi. Näiteks pärast seda, kui koju jäänud ema puhul tema vanemahüvitise periood lõpeb, saab isa oma kuu kuni lapse kolme aastaseks saamiseni endiselt välja võtta. Soobik kinnitas, et 30 isakuu päeva ei võeta emade arvelt, vaid see tuleb isadele lisaks, mida nad saavad ka emadega samal ajal kasutada.
«Selle eesmärgiks on see, et pered saavad täiendava perioodi juurde, mida oma äranägemise järgi kolme aasta jooksul kasutada,» lisas Soobik.
Üksikemadele ümber kanda ei saa
Nagu nimigi ütleb, on isakuu mõeldud ainult isadele. See tähendab, et üksikemana vanemapuhkusele jäänud naine ei saa juba talle olemasolevale vanemapuhkuse perioodile 30 päeva lisaks. Küll aga selgitas Lazarenkov, et juhul kui väikelast kasvatab üksikisa, siis tema saab 30 päevase isapuhkuse võtta välja täiendavalt vanemahüvitisele.
«Juhul kui üksikisa on juba niigi lapsega lapsehoolduspuhkusel, saab täiendavat isakuud kasutada pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu ning lapsega kodus olemise aeg pikeneb selle võrra,» sõnas Lazarenkonva.
Maksimummäär langeb
Isapuhkuse tasu hüvitamise maksimum piir oli varasemalt kolmekordne Eesti keskmine brutopalk, mis kehtis puhkuse kasutamisele eelnenud üle-eelmises kvartalis. Uue süsteemi kohaselt on hüvitise maksimumpiiriks kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk.