Puust ja punaseks: Just nii saad reisides suuri mobiiliarveid vältida
/nginx/o/2020/09/03/13320206t1hb871.jpg)
8. august 2019, 15:33
Tänu kaks aastat tagasi jõustunud rändlusteenuste regulatsioonile saab Euroopa Liidus reisides helistada ja sõnumeid saata samadel tingimustel kui Eestis viibides. Väljaspool ja kaugemale reisides võib aga hooletu netikasutus osutuda hoopis kallimaks.
Euroopa Liidus reisides kehtib põhimõte “rändle nagu kodus” – mistahes liikmesriigis ja väljaspool kodu viibides ei pea maksma helistamise ega internetikasutuse eest lisatasusid. Seega on roaming- ehk rändlusteenuse puhul välisriigi mobiilioperaatori teenuseid kasutades maht sama või veidi väiksem kui Eestis, kuid enamasti juba olemasolevas paketis sees.
“Suurem osa Eesti mobiilioperaatorite pakettidest sisaldavad juba eos kõnesid, sõnumeid ja internetti kõigis Euroopa Liidu riikides. Kui paketi internetimahust siiski väheks jääb, saab mõistliku hinnaga lisamahtu juurde tellida,” rääkis Tele2 turundusdirektor Ines Estrin.
Estrini sõnul ei ole süsteem sama aga mitte kõigis Euroopa riikides. “Kui Soomes, Tšehhis või Portugalis viibides helistad ja kasutad mobiilset internetti sarnaselt Eestile, siis sama hinnakiri ei kehti näiteks Šveitsis ja Monacos. Rändlusteenus on seal kordades kallim, sest need riigid ei kuulu Euroopa majanduspiirkonda,” lisas ta.
Rändlusteenuse erinevaid hinnakirjasid tuleb silmas pidada ka mujal väljaspool Euroopa Liitu – näiteks üle piiri Venemaale reisides. Olles Vietnamis või Dominikaani Vabariigis, võib üks gigabait andmemahtu aga maksta lausa mitusada eurot.
“Suurte arvete ära hoidmiseks võiks enne reisi enda kõnesid ja andmemahu vajadust ning telefonikasutusega seotud kulusid hoolikalt ette planeerida. Pikemaks reisiks valmistudes tasub kindlasti tutvuda ka erinevate pakkumistega ning lähtuvalt sellest võib-olla isegi operaatorit vahetada,” sõnas Estrin.
Turundusdirektori sõnul saab väljaspool Euroopa Liitu reisides tellida reisineti paketi, mis aitab kulusid kontrolli all hoida ning enda netikasutust paremini planeerida. “Liigse internetikasutuse eest hoiatab aga automaatne mahuteavitus. Sel viisil antakse kasutajale sõnumi teel teada, et näiteks 80 või 100 protsenti tema internetimahust on kasutatud,” rääkis Estrin.