Eesti tahab USA suuremat osalust Balti regiooni julgeoleku tagamisel (2)

BNS
Copy
Eesti fotograaf pildistas Tapal teenivate NATO sõdurite argielu
Eesti fotograaf pildistas Tapal teenivate NATO sõdurite argielu Foto: Evelyn Kungla

Eesti näeb oma strateegilise põhieesmärgina suhetes Ameerika Ühendriikidega tagada USA aktiivne osalus ja seotus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides.

Neljapäeval valitsuskabinetile esitatud memorandumis märgitakse, et USA on ainus Eesti ühiskonnakorralduse aluseks olevaid põhiväärtuseid jagav riik, kellel on piisavalt sõjalist, poliitilist ja majanduslikku jõudu, et vajadusel ka üksi Eestit ohustada võivaid rünnakuid tõrjuda, vahendas BNS ERR-i uudisteportaali.

"Seetõttu on kahepoolne suhe USA-ga Eesti julgeolekule unikaalse tähtsusega ning USA-poliitika Eestile oluline eelkõige julgeolekupoliitilisest vaatenurgast," seisab memorandumis.

Dokumendis esitatud hetkeolukorra kirjeldus möönab transatlantiliste suhete jahenemist, mille kõige tõsisem ilming on Euroopas vähenev usk USA julgeolekugarantiide poliitilise püsivuse suhtes. «Seisukohad, mis seavad kahtluse alla seniste formaliseeritud julgeolekugarantiide mõistlikkuse, on USA-s veel vähemuses, kuid mitte enam marginaalsed. Koosmõjus muude erimeelsustega on kasvav ebakindlus USA julgeolekugarantii püsivuse osas sundinud mitmeid Euroopa riigijuhte otsima NATO-keskse julgeolekulahenduse kõrvale alternatiive, mis perspektiivis omab transatlantilistele suhetele olulist nõrgestavat mõju,» lisatakse samas.

Memorandum toob välja ka USA ja Euroopa Liidu suhete madalseisu, mis väljendub nii kaubandus-alastes erimeelsustes kui ka näiteks suhtumises Iraani tuumaleppesse, vahendab ERR. 

Kuna transatlantiliste suhete nõrgenemine ohustab esmajärjekorras just väikseid riike perifeerias, siis on USA osaluse jätkumine Euroopa julgeoleku tagamises elulise tähtsusega, rõhutab välisministeeriumi koostatud memorandum.

Samas toob dokument välja ka USA rivaliteedi Hiina ja Venemaaga, milles Washington võib Euroopat vajada, kui see käitub usaldusväärse ja panustamisvõimelise liitlasena. «Eesti huvides on Euroopa sellist kuvandit toetada, ning pingutada ka selle nimel, et Euroopa tegevus Venemaa-ohuga tegelemisel, sealhulgas sanktsioonide osas, ameeriklastele USA pingutustest väiksem ei paistaks,» seisab dokumendis.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolseid suhteid hindab memorandum headeks, kuid möönab, et välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimine ja koostöös elluviimine toimub vaid üksikutes valdkondlikes teemades.

«Meie regiooni julgeolekut puudutavates küsimustes ei ole Eesti ja Ameerika vahel käimas strateegilist ja püsivat poliitikakujundamisele suunatud arutelu,» seisab memorandumis. «Eestiga toimuvaid tipptaseme kohtumisi käsitlevad ameeriklased enamasti viisakuskohtumistena, mida eelistatakse lihtsuse huvides viia läbi kolme Balti riigiga korraga ja sisu mõttes pealiskaudselt ning järelmiteta.»

Memorandumis soovitab taotleda USA julgeolekuabi pikaajalist ja etteennustatavat jätkumist vähemalt praegusel tasemel ehk umbes 10 protsenti Eesti kaitse-eelarvest kaitseväe võimearenduse toetamiseks; saavutada USA tugev toetus NATO õhukaitse tugevdamisele Balti riikides, sealhulgas NATO õhuturbelt õhukaitsele kiireks üleminekuks vajalike ettevalmistuste tegemisel; taotleda USA Euroopas asuvate vägede regulaarset koostegutsemist Balti riikides, sealhulgas kaitse- ja heidutushoiaku nähtavaks tugevdamiseks; töötada koostöös USA-ga välja liitlaste praeguse maismaa-kohaloleku kõrval ka õhu- ja merelise kohaloleku poliitika Balti riikides ja Läänemeres ning kindlustada USA regulaarne osalus vähemalt ühes sõjalise kohaloleku formaadis selliselt, et USA panus oleks integreeritud kohalikesse vägedesse ja sõdimisvõimeline.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles