Christchurchi veresauna läbi kannatanud moslemid osalevad hadžil
Uus-Meremaal Christchurchis märtsis kahes mošees tapetute 200 perekonnaliiget ja sündmuspaigal ellu jäänud inimest võtab osa hadži palverännakust Saudi Araabias, et «palvetada märtrite eest», ütlesid osalejad reedel.
«Ma tahan, et maailm teaks, kes oli Atta Elayyan,» ütles islamiusu tähtsaimasse paika Mekasse saabunud 27-aastane Farah Talal.
Tema abikaasa Atta oli nende 51 inimese hulgas, kelle valgete üleolekut jutlustav 28-aastane austraallasest paremäärmuslane Brenton Tarrant 15. märtsil vaikses Uus-Meremaa linnas kahes mošees reedese palvuse ajal automaarelvadest tulistades maha lasi.
Christchurchi veresauna läbi kannatanud kutsus palverännakule Saudi Araabia kuningas Salman.
Võimude sõnul loodavad nad leevendada uusmeremaalaste kannatusi, samm on osa kuningriigi püüdlustest võidelda terrorismiga.
Kannatanud ja ohvrite omaksed saabusid Saudi Araabiasse juba 2. augustil ja nad võeti vastu kangelastema.
Üle kahe miljoni moslemi alustas reedel päikesetõusuga Saudi Araabias iga-aastast palverännakut, mida võõrustajad püüavad viimasel ajal Pärsia lahe piirkonnas pinevamaks muutunud olukorras kaitsta politiseerimise eest.
Palverännak ehk hadž on üks islamiusu viiest tugisambast ja iga terve moslem peaks selle oma eluajal vähemalt ühe korra läbi tegema. Moslemid usuvad, et käivad hadžil läbi prohvetite Aabrahami, Ismaeli ja Muhamedi teekonna.
Palverännak kestab viis päeva, esimesel päeval kõnnitakse ümber Meka Kaaba kivi. Mekast kulgeb palverännutee edasi Medinasse, kuhu prohvet Muhamed ehitas oma esimese mošee ja kuhu ta on ka maetud.
Kohaliku meedia teatel võtab tänavu palverännakust osa umbes 2,5 miljonit moslemit, enamik neist välismaalt.
«Internetis on vahendajateta välja antud üle 1,8 miljoni viisa,» kiitis Saudi hadžiministeeriumi ametnik Hatim bin Hassan Qadi.
Julgeolekujõudude pressiesindaja Bassam Attia kinnitas, et nemad on palverännakuks valmis ja tunnevad uhkust võimaluse üle teenida «jumala võõrustajatena».
Saudi Araabia jaoks on hadži läbiviimine suurim logistiline väljakutse, kuningriik kulutab miljardeid dollareid oma rikkalikest naftatuludest palverännaku julgeoleku- ja turvameetmetele.
Siiski on mitmel aastal palverännakuga kaasnenud rüselused ja muud ohvriterohked õnnetused. Rängim neist oli kolme aasta eest, 24. septembril 2015, siis tallasid palverändurid Minas tekkinud rüseluses jalge all surnuks üle 2000 kaaslase.